Eelmisel nädalal jagasid kultuurkapital ja kirjanike liit kirjanduse aastapreemiaid, vabaauhinna kategoorias oli nomineeritud ka Juhani Salokandle raamat Tammsaarest. Salokannel tõi Soome tähtsaimate kirjandusauhindade paralleeliks Finlandia preemia. Preemia kümne- või isegi kahekümnekordistab võitnud teose müüki, Salokandle sõnul näiteks 3000 asemel 30 000 või isegi 60 000 eksemplari. Lisaks sellele pälvib laureaat auhinnaks 30 000 eurot.

Juhani Salokannel tõdes, et kuigi kultuur läheb ka Soomes inimestele korda, on tunda muret kirjanduse osatähtsuse pärast meedias. "Inimestel on teha kõike muud, kui lugeda keskendunult üksi raamatuid," nentis Salokannel. "Raamatute müük on Soomes läinud pisut alla, aga mitte olulisel määral."

Salokannel nimetas Soome hiljutisteks menukirjanikeks näiteks Laila Hirvisaarit ja Kalle Päätalo, kelle raamatud on müünud 120-150 000 eksemplari: "Praegu meil nii populaarseid ei ole, aga Kari Hotakainen ja Jari Tervo ei jää palju maha."

Kuidas aga Juhani Salokannel jõudis eesti kirjanduseni? "Kui ma ülikoolis õppisin soome keelt ja kirjandust, oli kavas ka eesti keele algkursus," meenutas Salokannel. "Sirvisin siis isa riiulilt Tammsaare teoseid ja tundus igav!"

Ilmutuse tõi talle Noor-Eesti luule. "Tutvusin teie luulega ja tutvusin varsti ka isiklikult luuletajatega nagu Jaan Kaplinski, Andres Ehin. Eesti luuleuuendus sarnanes Soome omaga: vabavärss, imagism, vabad assotsiatsioonid," rääkis Salokannel.

Huvi pakkusid aga just erinevused. "See, kuidas sisu, tämber ja mõtteviis erinesid meie omast, oli midagi uut ja väärt tutvumist," märkis kirjandusteadlane, kes 1970. aastal tudengina, Yleisradio suvetoimetajana, saabus legendaarsele Fennougristika kongressile. "Lindistasin Tõnu Tepandi laule ja minu esimene tõlge oligi raadios, kui Tepandi laulis Karl Ristikivi "Arkaadia teel"."

Juhani Salokannel võrdles Eesti ja Soome rahvusteadvust ja -kangelasi. "Me oleme mõlemad noored rahvad, aga meil on igasugust muud ka, mida soomlased peavad oluliseks: meil on miss universum, rallistaarid, Paavo Nurmi, Jean Sibelius, aga meie vahe on selles, et teil on keele ja kirjanduse austamist vist pisut enam kui meil," rääkis Salokannel, rõhutades ka Talvesõja ja Mannerheimi olulisust soomlaste identiteedis, ent öeldes, et talle kui keele- ja kirjandusinimesele meeldib just sellealane austus.

Juhani Salokandle tõlked eesti keelest soome keelde on saanud siinsetele kirjanikele sageli aknaks maailma, näiteks on seda öelnud Tõnu Õnnepalu, kelle Emil Tode nime all kirjutatud "Piiririigi" Salokannel tõlkis. Salokannel viis soomlasteni ka Tammsaare "Tõe ja õiguse" pentaloogia, millest omal ajal olid tõlgitud ainult esimene ja viies osa. Salokandle sõnul soomlastel sellist autorit, kelle loomingus oleks nii ohtralt epifaanilisi hetki, polegi. "Soome autoritel peituvad sellised otsustavad eksistentsiaalsed hetked sageli kuhugi olme alla," kommenteeris tõlkija.

"Tõe ja õiguse" teeb Salokandle jaoks huvitavaks ka see, et Andres pole üheselt hea ega Pearu halb. "Mõlema iseloomus on oluline mitmetahulisus ning just sellepärast nad meid köidavad," iseloomustas Salokannel.

"Kui mina vaatan teid sealt lahe põhjakaldalt, siis see on just nimelt nii, et eestlaste tugevaimad küljed on haridustahe, mis tuleb esile Krossi loomingust ja südametunnistus, mis tuleb esile Tammsaare loomingust," rääkis Juhani Salokannel.

Kultuurisoovitus: soome kirjanik Olli Jalonen pälvis Finlandia preemia kaks aastat tagasi ja juba teist korda. Tema "Taevakummi" on eesti keelde tõlkinud Piret Saluri ning teos erineb Soome kirjanduse kaanonist 17. sajandi Euroopa seiklusliku kujutamisega.