Keskendudes helile kui esmasele meediumile, loob Chattopadhyay suuremahulisi installatsioone ja live-etendusi, mis käsitlevad laias laastus tänapäevaseid teemasid, näiteks kliimakriis, inimeste sekkumine keskkonda ja ökoloogiasse, linnastumine, ränne, dekoloniseerimine ja rass. Chattopadhyay on Charles Wallace'i stipendiaat ja Prince Clausi stipendiaat. Ta on pälvinud rahvusvahelisi auhindu, stipendiume ja viibinud mitmetes residentuurides. Chattopadhyay teoseid on osalenud paljudel näitustel, kontsertidel, konverentsidel ja festivalidel üle maailma. Chattopadhyay teaduslikud ja loomingulised kirjutised ilmuvad regulaarselt rahvusvahelistes publikatsioonides ja ajakirjades.

Vaskjala residentuuris töötab Budhaditya raamatu "The Auditory Setting" kallal, planeeritud esinemine Tartu Üle Heli festivalil jäi kahjuks ära seoses tekkinud eriolukorraga. Käesolev intervjuu on tehtud üle veebi.

Te käsitlete kunstniku ja kirjanikuna peamiselt teemasid nagu kliimamuutused, keskkond, linnastumine jne. Milline on teie vaatenurk hetkeolukorrale ja nn "viiruseajastule"?

Minu peamine fookus on helile ja selle meediumi abil olen loonud suuremõõtmelisi installatsioone, helilaiendiga skulptuure, lavastanud olukordi ja etendusi. Enamjaolt käsitlen kaasaegseid teemasid või probleeme nagu kliimamuutus, inimtegevuse mõju keskkonnale ja loodusele, linnastumisele, rändele või rassiküsimustele. Hetkel elame veidral ja sürrealistlikul ajal, mille on põhjustanud üleilmne pandeemia. Süvenev sotsiaalne ignorantsus on paljuski seotud erinevate sotsiaalmeediast saadavate infosegude tagajärg, inimesed saavad nii palju vastakat informatsiooni ja selle põhjal tekib palju vastasleere või siis neid, kes ei usu enam midagi, sealhulgas ka tõest infot.

Ühest küljest on hetkel suured füüsilised ja psühholoogilised lahkelid erinevate sotsiaalsete gruppide vahel ja teisest küljest järjest suurenev globaalne vajadus teha koostööd ja olla solidaarne. Kõikide selliste vastuolude ja pandeemia tagajärjel ilmsiks tulnud probleemide valguses on selgeks saanud, et on aeg hinnata ümber paljud väärtused ja suhted. Kapitalismil põhinev maailmakord on läbi kukkunud ja see loob ainult suurenevat ebavõrdsust ning vaesust. Kasumipõhine arengu mudel on surve alla asetanud terve planeedi Maa ja vallandanud kliima katastroofe paljudes kohtades üle planeedi. Lisaks suur ebavõrdsus hariduse ja tervishoiu osas. Kõik need probleemid on tulnud pandeemia valguses teravalt nähtavale ja võimendunud. Isiklikul tasandil võtan samuti tempo maha ja katsun rohkem sisekaemuse abil selgusele jõuda, mida või kuidas edasi.

Mille kallal töötate siin Vaskjala residentuuris ja mis teemale keskendute?

Jätkan siin tööd oma raamatu kallal, projekti pealkiri on "The Auditory Setting". See tutvustab ja uurib narratiivi konstrueerimist filmi ja meediakunstis laiemalt, helide loomise või taasloomise kaudu. Termin "kuulamisseade või -seadistus" on sealjuures mõeldud helilise tausta kontekstis või siis akustilise meditatiivse keskkonnana, kus lugu või sündmus aset leiavad. Siin viibides tegin lühikontserdi 7. märtsil toimunud Vaskjala residentuuri lahtiste uste päeva näituse avamisel. Lisaks oli plaanis esitada ühte uut helitööd Tartus Üle Heli festivalil, aga kahjuks jääb see pandeemia eriolukorra tõttu ära. Katsun lisaks kirjutamisele ka komponeerida ühte uut projekti, aega tegelemiseks tekkis just juurde.

Elate ja töötate peamiselt Berliinis, mida peetakse Euroopa üheks elavaimaks kunsti ja erinevate subkultuuride metropoliks. Mis on praegused kuumad ja trendikat teemad sealses kunstielus?

Kuulun väikesesse meediarühmitusse, mil nimeks SilentFilm. Seda võib isegi nimetada kaastöö üksuseks, mille põhiline mängumaa jääb videotööde, moefilminduse, muusikavideote, lühifilmide ja erineva eksperimentaalvisuaalide loomise valda. Virtuaalreaalsus töötab ja lööb laineid. Meie idee on viia kokku kunstnike ja loovtööstust ning aidata siis ühel osapoolel leida unikaalseid loovlahendusi ja kunstnikel teenida elatist. Berliin on sisserännanud kunstnike linn, kus kõik otsivad viise elamiseks ja loomiseks. Lahedad ja kuumad on just sellist startup-tüüpi ettevõtted, kes leiavad ja vahendavad kunstnikele tasuvaid tööotsi. Sellised uue ajastu ärid loovad viimasel ajal palju ägedaid keskkondi. Teine kuum plahvatus on kõikmõeldavad tantsuklubid, noored jooksevad sellistele kohtadele tormi ja pidutsemine on ülimalt hedonistlik. Sellised naudingutest kantud allhoovused teevad Berliini ööd kuumadeks ja kleepuvateks.

Kes on Teie suurimateks mõjutajateks kunstis, muusikas ja kirjanduses?

Kõige suuremaks mõjutajaks on mu jaoks looduse või laiemalt elu helid – ma loen siia hulka ka inimese poolt tehtud ehitised, sillad, teed ja näiteks lennujaamad on minu mõistes loomuliku heli tekitajad. Siiski kaldun rohkem primitiivse ja ürgsema looduse poole selles osas. Paljud mu tööd on saanud innustust tähelepanekutest, mille olen saanud vaadeldes põlisrahvaste eluviise ja tegemisi. Samuti olen sügavalt liigutatud ürgsete helide maailmast, kuulan palju rahvamuusikat, ambienti aga ka klassikalist muusikat, täpsemalt renessansiajastu ja barokiajastu muusikat. Bach näiteks ja kaasaegsematest heliloojatest György Ligeti loomingut. Kirjandusest on mind noorukieast köitnud Vene ja India kirjandusklassika, katsun tänasel hetkel leida aega, et süveneda Euroopa kirjandusklassikasse laiemalt. Luule on väga hea inspiratsiooni allikas.

Kuidas defineerite kunstnikuks olemist ja miks otsustasite selle tee valida?

Ma usun, et kunst annab mulle ruumi ja legitiimsust selleks, et rääkida tõtt. Ma ei saa kunstnikuna teeselda. Ma ei ole pidanud selles osas võtma vastu mingeid otsuseid, see on olnud kuidagi loomulik elu kulg. Kunstnikuna on mu jaoks tähtis kontseptsioon. Oma tööprotsessis esitan endale tohutult küsimusi, materjali, objektide, kohtade, kogemuste ja tehniliste lahenduste kohta. Vastuste otsimine ja leidmine annab tohutul hulgal infot, nii subjektiivset, filosoofilist, helilist ja muud sellist. Tihti vahetub rõhuasetus objektidelt olukordadele ja teksti kesksuselt helidele. Kunstnikuna pean end ümbritseva maailma tähelepanelikuks kuulajaks, kes püüdleb piiri- ja kultuurideüleste ühenduste loomise poole, propageerides koostööd ja võrdõiguslikkust kaasaegsetes ühiskondades.