21. sajandi 50 olulist romaani. Richard Powers ja Timur Vermes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Puud kasvatavad toitainete kättesaamist hõlbustavaid baktereid
Puud kasvatavad toitainete kättesaamist hõlbustavaid baktereid Autor/allikas: Jean-Pol GRANDMONT/Wikipedia

Viiendik sajandist on möödas, kultuurikriitik ja kirjastaja Tauno Vahter võtab kolmapäeviti kultuuriportaalis kokku esimese kahe kümnendi parima ilukirjanduse, iseloomustades igal kolmapäeval kaht mõjukat romaani.

Richard Powers

"Overstory"

inglise keeles 2018, eesti keeles pole veel ilmunud

512 lk

Hõberemmelgas globaalses kontekstis

 

Ameerika kirjanik Richard Powers (sündinud 1957) on õppinud ülikoolis füüsikat ja kirjandust, mis iseloomustab tema kaheteistkümne nõudliku romaani tausta. Powers on juba 1990ndatest kuulunud oma ambitsioonikate teemakäsitlustega tähelepanu köitnud autorite hulka, kuid vähemalt kuni viimase ajani pole need ilmselt just keerukuse tõttu nautinud väga laia populaarsust. Tema loomingu läbivaks teemaks on tehnoloogilise arengu ja inimühiskonna kooseksisteerimise ning vastasmõju kirjeldamine.

Powersi debüütromaanis "Kolm talunikku teel tantsuõhtule" (1985) käsitletakse kolme I maailmasõtta sattunud noormehe saatust paralleelselt kirjeldusega fotograafia olemusest. "Vangidilemma" (1988) räägib tuumarelvauuringutest ja matemaatikast ebaõnnestunud pereelu taustal ning sageli tema peateoseks peetud "Kuldpõrnika variatsioonides" (1991) on DNA struktuuri uuringud ja "Goldbergi variatsioonid" seotud kahe armastuslooga. Kui siia lisada ka veel näiteks romaanid "Tulu" (1998) 18. sajandi keemiatööstusest ja vähihaigest naisest või hilisemad raamatud virtuaalreaalsust, biogeneetikast ja muusikateooriast, siis hakkab pilt selgeks saama – Powers võtab alati mõne ajakohase teaduse või tehnoloogiaga piirneva teema ning asetab selle mõju kirjeldamise inimliku draama konteksti.

2018. aastal ilmunud ning seni uusim Powersi romaan "Overstory" räägib keskkonnaprobleemidest, tööstuse ja looduskaitse peaaegu paratamatust vastasseisust ning inimeste motiividest nende teemade juurde jõudmisel. Kitsamas mõttes on raamatu teemaks puud, mis olevat tõuke saanud tema esimesest isiklikust kokkupuutest Californias ja Oregonist leiduvate rannikusekvoiadega. Raamat on jagatud nelja ossa: "Juured", "Tüvi", "Võra" ning "Seemned".

Alustuseks tutvustatakse üheksat inimest, kel on isiklikel põhjustel eriline side puudega – nende seas on end erinevate ühiskondlike algatustega sidunud inimesi, ametlikus asjaajamises pettunuid, loodusesõpru, kuid ka üks, kes arvab, et puude kaitsmine on talle kõrgemalt poolt saadetud ülesanne. Tekkinud rakuke võtab endale puude järgi hüüdnimed ning asub kaitsma mahavõtmise eest üht hiidsekvoiat, järgnevad ootuspärased konfliktid metsafirma ja politseiga ning kirjeldus grupisisestest suhetest. Ootuspäraselt läheb asi käest, kaasneb vägivald ja surm.

"Overstory" jätkab Powersi käekirja, kuid romaan on ka ajastukohane kummardus loodusele ja keskkonnale ning sisaldab rohkelt variat puude kohta, mis on praeguse ajastu konjunktuuris tugevalt sees, sest kordavad muuhulgas Peter Wohllebeni "Puude salapärases elus" sisalduvaid mõtteid. "Overstory" tegelaste taustalood kisuvad rohkem harali kui suure puu juured ning kohati on see ka liiast, kuid kindlasti meeldivad puusõpradele ohtrad mõtted stiilis "Puud ei ole maailma sattunud. Maailm kuulubki puudele, lihtsalt hiljem on siia saabunud ka inimesed" või "Juba Buddha ütles, et puu kaitseb, toidab ja kaitseb elusolendeid. Ta pakub varju isegi neile, kes tulevad teda maha raiuma." Raamat pälvis mullu Pulitzeri preemia.

 

Timur Vermes

"Ta on tagasi"

Saksa keeles 2012 ("Er ist wieder da"), eesti keeles 2012, tõlkinud Piret Pääsuke

326 lk

Hitler ärkab ellu kaasaja Saksamaal

 

Alternatiivajaloolised viguriromaanid on populaarsed mitmel pool maailmas, kuid tihti jäävad nad kinni kohalikku märgisüsteemi. Võtame näiteks Veikko Huovise Stalini-paroodia "Onu Joss" või kodumaisest kirjandusest Ivan Orava meenutused või hoopis Urmas Vadi "Ballettmeistri". Tihtipeale peenem kirjanduskriitika neist teostest väga ei taha vaimustuda, kuid laiemale publikule lähevad need sageli üsna hästi peale – on ju komöödia üks põhivõtteid midagi tuttavat pakkuda üllatavas kontekstis, ükskõik, kas liiga väiksena (Pöial-Liisi, Viplala), liiga suurena (Gulliver) või vales kohas (Totu Kuul). Antud juhul on tuttav tegelane vales kohas, Adolf Hitler ärkab ellu kaasaja Saksamaal.

Timur Vermes (sündinud 1967) õppis ülikoolis ajalugu ja politoloogiat, kuid tegi hiljem peamiselt krimiteemadel kaastööd õhtustele ajalehtedele ning pakkus variautori teenust. Vermesi debüütromaan "Ta on tagasi" on üks 21. sajandi saksa kirjanduse kõige üllatuslikumaid edulugusid, sest enne raamatu ilmumist oli ta täiesti tundmatu, kuid nüüd on see ilmunud enam kui 40 keeles ja üksnes Saksamaal on müüdud raamatut üle pooleteise miljoni eksemplari.

Raamatu sužee on lihtne ja lööv. Hitler ärkab ellu 2011. aasta Saksamaal ega suuda ära imestada, mis tema kallis aariariigis toimub: tänaval kõnnivad neegrid, poode ja pesumaju peavad türklased, parteil on lastud laguneda ja võimul on mingi Merkeli-nimeline naine! Räuskav vanamees äratab peagi tähelepanu ning karakternäitlejaks peetav Hitler saab eduka telesaate ning loomulikult hakkavad tema propageeritavad vaated koguma poliitilist toetust. "Ta on tagasi" on pisut liiga pikk, kuid üldkontseptsioonina terav paroodia kaasaja meediast, parteipoliitikast ning ka muutuvatest aegadest.

2015. aastal jõudis kinno samanimeline filmiversioon, mis kogus Saksamaal kaks ja pool miljonit vaatajat. Võrdluseks on huvitav võtta Armando Iannucci 2017. aasta film "Stalini surm" – kuigi üks oli rohkem Saksamaa-sisene film ja teine linastus võimsalt ka ingliskeelsetes maades, kogunes mõlema filmi kassatuluks umbes 25 miljonit eurot. Jääb vaid üle nentida, et Hitler ja Stalin on kõige kiuste endiselt sama mastaabi staarid oma veidras kontekstis, nii et nende näopiltide abil võib maha müüa mõne ajakirja terve aastakäigu või tarbetu hulga elulooraamatuid.

Võib vaid loota, et millegi või kellegi üle naerda suutmine aitab neist vaimselt paremini vabaneda. Timur Vermes avaldas 2018. aastal oma teise romaani "Näljased ja paksud", milles mitte eriti tark ja meeldiv telesaatejuht Nadeche Hackenbusch isikliku tähelepanu nimel viib 150 000 põgenikku jalgsimarsile Saksamaa poole. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: