Kindralmajor Aleksander Tõnisson juhtis esimest diviisi, kui 1919. aasta jaanuaris algas soomusrongi toel Eesti vägede vastupealetung Vabadussõjas. Tõnissoni staap asus Kehras, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esmaspäeval saabus kindralmajor Kehra jaama muuseumi. Töö polnud kergemate killast.

"Põhimõtteliselt on seisvat kuju lihtsam teha. Seisvat kuju on lihtsam riietada. /.../ Meie kasutame mesilasvaha, millest on pea ja käed - nähtavad kehaosad. Muidu on torukarkass sees ja makrofleks põhiline materjal," selgitas kindralmajor Tõnissoni vahakuju projektijuht Andres Mänd.

Kindrali vormi all on seega torud, makrofleks ja särk. Makrofleksi kinnitamiseks ja kehale plastilisuse andmiseks kasutatakse veel ühte imevahendit.

"Me oleme kasutanud tualettpaberit, mida pärast makrofleksile peale liimida," ütles Mänd.

Kindralmajori kuju maksis 7500 eurot, millest 6000 on Euroopa Liidu Leader programmist. Ülejäänud saadi sokkide ja kinnaste müügist, mille olid kudunud Kehra naised alates 2018. aastast.

Iga paar maksis viis eurot ja me oleme neid müünud tänavuse kevadeni. Müügitulust oleme suurema osa omaosalusest kokku saanud," rääkis Kehra Raudteejaama muuseumi tegevjuht Anne Oruaas.

Kindralmajor Tõnisson oli alluvate poolt kardetud mees - range ja pedantne. Kehra raudteejaamas vaatab ta külastajaid pigem armulikult.

Perekond Mänd on valmistanud Eesti kindralitest juba piirivalve looja Kurvitsa kuju Valka ja Laidoneri kuju Sõjamuuseumile.