Selgusid Eesti disainiauhindade nominendid
23. aprillist kuni 6. juulini sai esitada töid Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursile, et tunnustada Eesti parimaid disainereid, disainibüroosid, disainikasutajaid ning disainitegusid. Kokku laekus konkursile 235 tööd.
Žürii sõnul oli suur üllataja teenusedisaini kategooria, kus paistis silma teenusedisaini kaasamine äriarendusse terviklike teenusekontseptsioonide loomisel ja rakendamisel. Samuti võib žürii hinnangul täheldada tõusvat trendi teenusedisaini kasutamisel avalikus sektoris, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas.
"Esitatud tööde suur hulk näitab, et teenusedisain on leidnud oma koha Eesti disainimaastikul ning viimastel aastatel on selle rakendamine edenenud jõudsalt, nii äriarenduses kui ka avaliku sektori innovatsioonis," tõdes teenusedisaini žürii esimees Geroli Peedu.
"Hea on ka tõdeda, et esimest korda näeme eksperimendipõhiste disainimeetodite rakendamist avalikus sektoris, sooviga katsetada uutmoodi teenuse toimimist live-keskkonnas – see võiks julgustada ka teisi teenusearendajaid rohkem eksperimenteerima ja agiilselt teenusearendusele lähenema."
Žüriiliige Anders Bang Kiertzner Taanist näeb samuti, et ühiskonnatasandil on teenusedisainil kujunenud Eestis väga tugev positsioon. "Olen vaadelnud mitmeid projekte, mis käsitlevad probleeme Eesti kontekstist lähtuvalt, ent pakutud lahendustel on kindlasti nii perspektiivi kui ka omadusi, et neid saaks kohandada ja rakendada ka rahvusvahelisel tasandil.'
Edaspidi soovib Kiertzner näha rohkem projekte ja algatusi, mis keskenduvad kestlikkusele ning ringlusele. "Eestil on tänu tugevale tehnoloogia- ja loodusressursside sektorile ainulaadne ja kindel positsioon, mistõttu soovin näha neid kahte sektorit koos töötamas ning arendamas tooteid ja teenuseid, mis tagaksid kestlikuma tuleviku."
Tutvu teenusedisaini kategooria nominentidega.
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi juhataja Kai Lobjakase sõnul on tal eelkõige hea meel disainiauhindade uute kategooriate üle – disainimuutja, aasta disainitegu –, mis annavad kinnitust Eesti disainivälja laienemisest ning avavad võimaluse disainis peituva potentsiaali rakendamisest kohalikus kontekstis senisest laiemalt rääkida.
''Hea on näha koostööd avaliku sektoriga – selle fookuse kaudu saab disaini mõjuväli märkimisväärselt laieneda. Uued initsiatiivid, algatused ja eksperimendid, erinevate ekspertiiside kaasamisel kriitilise mõtlemise rakendamine ning seeläbi võimaluste loomine ja võimalike lahenduste katsetamine on sama olulised kui suurepäraselt toimivad lahendused."
Tootedisainiauhinna BRUNO rahvusvaheline žürii sõelus välja teise ringi jõudnud tööd, mille hulgast valiti veel omakorda nominendid. Kokku oli hindamiseks üles seatud 80 toodet, mis on valminud viimase kahe aasta jooksul. Edasijõudnuid on kokku 24 ning nominente 11.
"Žüriiliikmed hindavad kõrgelt Eesti disainerite püüdu kestlikkusele ja taaskasutusele, aga seekordne saak oli kahjuks väiksem kui eelmisel korral," tõdes BRUNO auhinna alusepanija, Eesti disainerite liidu juht Ilona Gurjanova ja lisas, et ehk annab tunda koroonakriis ja sellest tulenev majandusseisak või on materjalipõhine disain loovutamas kohta immateriaalsele disainile.
Tutvu tootedisainiauhinnale BRUNO kandideerijate ja nominentidega.
Disainihariduse kategoorias on žürii sõnul disaini mõistmine läinud laiemaks ning sel aastal üllatas rikkalik valik ja eriilmelised kandidaadid.
''Näeme, et disainiharidus ajab oma võimsaid harusid nii era- kui ka avalikus sektoris, haridusasutustes ja laste huvikoolides. Heade projektide taga on tugevad eestvedajad ja meeskonnad, tihti ka valdkonnaülesed, mis kinnitab, et disainiharidus on universaalne viis ühiskonna inimnäolisemaks muutmisel," sõnas disainihariduse žürii esimees ja EKA õppeprorektor Anne Pikkov.
Noore graafilise disaineri auhinnale Noor Püss kandideeris sel aastal 8 ja noore toote-, tekstiili- või moedisaineri auhinnale SÄSI 16 noort disainerit.
SÄSI žüriiliikme Anders Bang Kiertzneri sõnul nägid nad palju tugevaid ja enesekindlaid töid nii tudengitelt kui ka kogenud disaineritelt. "Ühine nimetaja oli hea konteksti- ja eesmärgitaju, ent tulevikus soovime näha rohkem veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid selliste julgete sõnade nagu "innovatiivne", "kestlik" ja "ainulaadne" kasutamist. Kui soovite maailma oma disainiga muuta, siis palun öelge ka, kuidas te seda teha plaanite."
Kõikide EDA 2020 nominentidega saab tutvuda Eesti Disainiauhinnad 2020 kodulehel.
Koroonapandeemia tõttu toimub tänavune disainiauhindade jagamine 18. septembril hübriidsündmusena, kus auhindade jagamiseks saab kokku nii virtuaalne kui ka füüsiline ruum. Kes soovib, saab auhindade jagamist vaadata kodus diivanil, büroos või stuudios, aga Disainiöö raames on huvilised oodatud ka 18. septembri õhtul Põhjala angaaridesse (Marati 5) ühisvaatamisele, kus on võimalik tutvuda ka BRUNO näitusega. Mahutavus oleneb võimalikest piirangutest ning võimaluse korral toimub järelpidu Botikus.
Eesti Disainiauhinnad 2020 kõiki võidutöid saab näha Viru Keskuse aatriumis 21. septembrist 5. oktoobrini. Erinevalt varasematest aastatest rändab näitus edasi ka Võrru, Tartusse, Pärnusse ja Narva. 14.–17. septembril toimuvad disaineritele ka erialased seminarid ja töötoad, mida korraldavad vastava valdkonna tipptasemel spetsialistid.
Iga kahe aasta järel väljaantavaid Eesti Disainiauhindu korraldab Eesti Disainikeskus koos Eesti Disainerite Liidu, ADC*Estonia, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kunstiakadeemiaga. Esimest korda anti Eesti Disainiauhinnad ühiselt välja 2012. aastal, tootedisainiauhinda BRUNO on antud välja aastast 2006.
Toimetaja: Merit Maarits