Alustades eestlastest liigub näitus geograafilises, keelelises ja kultuurilises mõttes läbi ligi 20 rahva ja meist järjest kaugemale, jõudes lõpuks nganassaanideni Taimõri poolsaare ääres ja ungarlasteni Doonau ääres, vahendas "Aktuaalne kaamera".

100 kuni 150 aastat vanad fotod kokku kogunud Indrek Jääts ütles, et näitust tehes inspireeris teda suhe inimese ja rahva vahel.

"Neid vanu pilte tehti rahvastest. Inimesed olid fotograafide või etnograafide jaoks, kes neid pilte tegid, teisejärgulised. Põhiline uurimisobjekt oli rahvad. Sageli need inimesed piltidel on anonüümsed, seisavad oma rahvariietes. Mina tahtsin need asjad uuesti kokku viia, et kui suures plaanis portreesid näitame, siis nad justkui saaksid oma individuaalsuse tagasi," selgitas Jääts.

Näitus on ERM-i esimene koostöö Venemaa Etnograafiamuuseumiga ning lõviosa fotosid ei ole varem Eestis avaldatud.

Lisaks otsis Jääts täiendust Ungari Etnograafiamuuseumist, Soome Muuseumiametist ja Eesti Rahva Muuseumi fotokogust, et esindatud oleks ikka kõik praegused soome-ugri ja samojeedi rahvad.

Kuigi näituse jätavad mõneks ajaks pimedusse koroonapiirangud, on pildid avaldatud ka fotoraamatus. Kaanel on koostaja üks lemmikfotodest.

"Tol ajal oli nii, et fotograaf ja etnograaf olid ju ikkagi härrasrahvas või džentelmenid, aga need, keda nad pildistasid, olid lihtinimesed, talupojad. Siin ongi näha, kuidas paljajalu nad seisavad kahekesi, aga neiu näol on teatav trots ja uhkus. See on antud juhul seto neiu. Selliseid fotosid on siin teisigi, kus inimene tunneb enesekindlust või uhkust," rääkis Jääts.