"Kahlemata see tekitab probleeme, kõige esimene ehmatus oli eelmisel kevadel, aga see pakett tuli ruttu /---/, aitas meid ja kõiki teisi muuseumeid hädast välja," ütles Helme abimeetmete kohta.

Samas sõnas ta, et praegu kardetakse seda, mis hakkab saama järgmisel aastal. Eesti kunstimuuseum on Helme sõnul suur asutus, mis saab rahaliselt küll hakkama, aga murekoht on terves kultuurivaldkonnas laiemalt.

Muuseumijuht selgitas, et ühe näituse avamiseks on kaasatud palju inimesi ja firmasid, mis kõik jäävad tööta, kui näituseid avada ei saa.

"Kui me kolm kuud ei teeni mingit sissetulekut, siis kahtlemata on küsimus, mida me sügisel avada saame," ütles Helme.

Samas selgitas ta, et aasta aega kestnud koroonapandeemia ajal ei ole Eesti kunstimuuseum ühtegi töötajat koondanud.

"Väga oluline on anda mõista oma kõigile töötajatele, et me hoiame neid /---/, oleme üks kollektiiv. Muuseum on nagu keha, kui sul on varbaluu katki, siis sul on väga paha olla," sõnas Helme.

Erandkorras tehti osa muuseumeid lahti ka sel esmaspäeval, Helme sõnul ei olnud tegemist Sportlandi-sarnase allahindluskampaaniaga, mis inimesi palju ühte kohta kokku meelitaks.

"Ma ei tunne küll mingit südametunnistusepiina, et muuseumid nii käituvad. See ei olnud kindlasti Sportland, see ei olnud allahindlus," ütles Helme ja lisas, et neil on muuseumis sisekorraeeskiri, mille alusel võib piletit müüa ainult maskiga inimestele.

Eestis on väga arenenud muuseumimaastik

"Eesti muuseumimaastik on uskumatult hästi arenenud," sõnas Helme ja lisas, et muuseumide olemasolu on rahvuskultuuri püsima jäämisel väga oluline.

Ta selgitas, et kui uusi muuseume avatakse, näitab see, et inimesed tahavad seal käia ja see on emotsionaalselt vajalik.

"See rahakene, mis läheb muuseumivaldkonda, kui me vaatame riigi kulustruktuuri, on tühi-tähi," sõnas ta.

Helme ütles, et oli muuseumireformi alguses skeptiline, kuid samas on see tõestanud oma kasulikkust. "Alguses, kui see sihtasutuste kampaania algas, ma ei olnud päris kindel, et ma tahaksin olla sihtasutus. Ma nüüd küll ütlen, et see meid on pigem aidanud," selgitas ta.

Kriisiabimeetmete puhul ei tohiks Helme arvates eristada riigimuuseume ja sihtasutusteks muudetud muuseume, kõik peaksid saama toetust võrdsetel alustel.

Samas on Eestis aga ka palju väikseid muuseume, mida peab tihtilugu üleval vaid üks inimene. Kui need inimesed sellega aga enam toime ei tule, tekib küsimus, mida teha sealsete kollektsioonide ja eksponaatidega.

"Kui üks muuseum hakkab lõpetama, siis eelisostuõigus on nende muuseumidel, mis on ametlikult registreeritud Eestis /---/, et see ei läheks laiali tükktükihaaval erakätesse," selgitas ta.

Lisaks ütles Helme, et ta ei ole kindel, milline võiks olla Maarjamäe memoriaali tulevik. Muu hulgas mainis muuseumijuht, et antropoloogiliselt pakub Jaak Joala monument talle palju huvi, kuid esteetiliselt ta seda õnnestunuks ei pea.