Kultuurikatla aed lammutati, platsile tekkis ootamatult parkla
Aprilli ja mai jooksul toimusid Kultuurikatla aias lammutustööd, millega võeti maha tuntud peo- ja kontserdikohas asunud ehitised. SA Kultuurikatla jaoks ootamatult sai tühjaks jäänud platsist aga isetekkeline parkla, lähipäevil otsitakse sellele probleemile lahendus.
Sihtasutuse Kultuurikatel juhatuse liige Liina Oja kinnitas ERR-ile, et hetkel on senise Kultuurikatla aia tulevik veel lahtine ning parkla on sinna tekkinud iseenesest. "Paigaldame lähiajal ka lindid, et inimesed enam sinna ei pargiks," sõnas ta ja mainis, et kindlasti ei ole parkla see lahendus, mida sellele kinnistule nähakse. "Kolmapäeval toimub juhatuse koosolek ja siis hakkame täpsemaid plaane arutama."
EKKM-i administratiivjuht Kadi Kesküla selgitas ERR-ile, et kui nad nägid, et linn on otsustanud Kultuurikatla aia kuurid maha lammutada, otsustasid nad kohe ka enda hooviala läbi mõelda. "Kutsusime arhitektid Laura Linsi ja Roland Reemaa meie hooviala kujundama ning otsustamise, et läheme selle kujundusega ka mööda kultuurikilomeetrit edasi," sõnas ta ja lisas, et lisaks võitsid Linsi ja Reemaa ka linna rohelinstallatsioonide konkursi ning ka selle konkursi võidutöö on kavandatud samasse piirkonda. "Me vaatleme kogu seda riba tervikuna."
Tallinn abilinnapea Eha Võrk tõdes aga, et kuigi EKKM planeerib oma hooviala kujundusega jätkata ka mööda kultuurikilomeetrit, siis kõigepealt tuleb ikkagi alustada linnast. "Need pakkumised, mida tahetakse teha, ei pruugi linnale sugugi sobida, seega ikkagi linn otsustab, mida ta oma maa-alale teeb," ütles ta ja lisas, et EKKM peab esialgu kitsalt oma maale jääma. "Tuleviku kohta veel ei ütle mitte midagi, EKKM pidi meile andma omad ideed, kuidas nad oma hoonet hakkavad kasutama ja korda tegema."
Viimastel aastatel on Kultuurikatla aed olnud tuntud peamiselt kontserdi- ja peapaigana. 2013. aastal avati seal kohvik Kanala, kus korraldati ka erinevaid üritusi, 2015. aastal võttis sama ala üle Pada.
Toimetaja: Kaspar Viilup