Näidendi aluseks on metafoorne novell, kus suvalisse linnakesse hakkavad ootamatult ilmuma ninasarvikud. Autor ise on öelnud, et sissetungivad loomad sümboliseerivad võimu kogu selle õudses hiilguses. Algimpulss on pärit Ionesco noorpõlvest, kus ta oli tunnistajaks ümbritsevate inimeste fašismi pöördumisele.

"Ta ei suutnud uskuda, et ei tundnud enam ära sõpru, kaasteelisi. Kuidas see saab juhtuda ja natukene ta püüab ka analüüsida, mis on selle algpõhjused. Miks võib niiviisi juhtuda, et täiesti normaalsed intelligentsed tavalised inimesed on äkki ninasarvikute poolt," rääkis lavastaja Sander Pukk "Aktuaalsele kaamerale".

Näidendi peategelast Berengerd on peetud üsna sarnaseks oma looja Ionescuga. "Kõik vaatavad ta peale viltu, lootusetu vend, aga midagi on tal seal sees: mingisugune teistmoodi põlemine; intuitsioon; tunne, kuidas maailma asjad võiksid olla; inimesed võiksid jääda inimesteks- inimlikuks; humanism; moraal - kõik selline," loetles osatäitja Mart Müürisepp.

"Ninasarviku" on kujundanud Annika Lindemann, helilooja on Markus Robam ning lavastust mängitakse Noorsooteatri Ferdinandi saalis alates pühapäevast.