Tavast kinnitas, et sõnad muutuvad kogu aeg. "Sõnad liiguvad tänu sellele, et inimesed üritavad ennast kogu aeg täpsemini kõlavamalt ja paremini väljendada," sõnas ta ja lisas, et hea näide on vaadata, kuidas võõrsõnad on eesti keeles viimase saja aasta jooksul muganenud. "Kui vaadata 1918. aasta ÕS-i, siis seal on selliseid, mis on praegu täiesti üllatavad, näiteks sümptoom, mille kohta praegu ütleme sümptom, on ka hulk sõnu, mis tähistavad mingi alaga tegelejat, kui praegu on füüsik, siis kunagi oli füüsikus."

"Sõnadega juhtub ka see, et need lühenevad, sellised sõnad, mida sageli tarvis läheb, neid üritatakse öelda lühemalt, praegu on sellised näiteks tegelt, aint, pmst," ütles ta ja lisas, et mitteformaalsetes tekstides on kasutuses juba nii pmst kui ka põmst. "Kirjandis ei ole mõtet seda kasutada, sest see väga tõenäoliselt märgitaks veaks, seetõttu ei ole otstarbekas seda kirjandis kirjutada."

"Kui varem oli seisukoht, et keel muutub kuidagi tervikuna, siis praegune seisukoht on, et keele kõnelejaskond on mitmekesine, üks inimene harjub kasutama põmsti, siis harjub teine inimene põmsti kasutama, ei ole nii, et me kõik korraga nihkume põhimõtteliselt pealt põmsti peale, vaid inimesed ükshaaval nihkuvad," selgitas ta ja mainis, et üldiselt aktsepteerituks saab ta siis, kui piisavalt paljud inimesed on ära nihkunud. "Meelega väljendud ebamääraselt, sest ei saa kindlalt öelda numbrit, see oleneb ka sellest, kui mõjukad need inimesed on."

EKI direktori sõnul tekivad keeleuuendused üldiselt läbi noorte. "Sarnaselt paljudele teistelegi uuendustele jõuavad need ühiskonda just läbi nende, kes on muutusteks paremini valmis, kes on liikuvamad," kinnitas ta.