"Ühelt poolt on see julm viikingite saaga, mis on põhilugu, ja siis on tohutu külajant, mis on kobrutav muu lugu, mida on väga mõnus lugeda, aga mida on võimatu panna lavale, ilma, et see oleks "Tare Tareke"," selgitas Ivar Põllu lavastust, mis talle preemia tõi. "Me proovisime leida vahepealset teed, aga et see kandev [osa] oleks ikkagi traagiline lugu," rääkis ta.

Põllu rääkis, et idee väljapakkujatel oli algul ambitsioon teha näidendit kolm aastat järjest ning etendada seda erinevates külades seriaali vormis. "Me pidasime seda natuke paljuks," ütles ta. "Otsisin sellele lavastajat mitu aastat ja siis lõpuks kui teine lavastaja ka keeldus, siis pidin selle ise ära tegema," rääkis Põllu teekonnast etenduse lavastajaks.

Põllu seletas, et kuna ta pole sõltumatu lavastaja, vaid ka teatri juhtkonnas, siis ta tunneb vastutust teha selliseid lavastusi, mis laiemale publikule meeldiks. "Paratamatult ma pean olema see loll ka tihtipeale, kes peab tegema lavastusi, mida käib vaatamas palju inimesi," rääkis ta naljatledes.

"Mida võib-olla teater saab peale kokkusaamise inimestele õpetada - seda, et ümberrringi on väga palju illusiooni ja me peame õppima seda ära tundma," vastas Põllu küsimusele, mida teater saab inimesele õpetada kriisiolukorras. "Kuidas meile tutvustatakse lugusid, mida on vaja uskuda või kuidas meile jutustatakse lugusid, mis on kellelegi kasulikumad. Teater kui illusiooni loov ja tühistav viis on väga hea inimese hingehariduseks," lisas ta.

Reedel, 1. aprillil, esietendub Tartu Uues Teatris Eliise Metsanurga ja Andres Adeli "Siili poomine", mis jutustab loo tühistamisest läbi laulvate loomade.