Lavakast lavale | Mirjam Aavakivi

Tänavu lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lend. Kultuuriportaal saab värskete maailma minevate näitlejate, lavastajate ja dramaturgidega tuttavaks. Vastab näitleja õppesuuna lõpetanud Mirjam Aavakivi.
Kes sa oled, kust tuled, kuhu lähed?
Ma olen Mirjam. Tulin Tartust Tallinnasse teatrikooli ja nüüd lähen kodulinna tagasi.
Mis oli sinu elu esimene suur teatrielamus?
Väga varajasi teatrikogemusi niimoodi eredalt ei mäleta. Aga teismeeas olin Tartu Uues teatris vabatahtlik ja siis nägin palju teatrit. Sellest ajast on kõige paremini meeles kaks lavastust, mõlemat nägin kindlasti üle viie korra. Esimene oli Ivar Põllu "Baskin ehk nalja põhivormid", Joosti ja Pärna duo on mulle alati meeldinud, hindan teatris huumorit ja neil koos Ivar Põlluga on naljasoon lahedas kohas. Mäletan värvilisi ja vaimukaid karaktereid ja parukaid ja mängurõõmu. Sellist teatrit naudin ka täna. Teine lavastus oli tähenduslikult Mart Kolditsa eelmise kursuse diplomitöö "12 vihast", mille Mart ise ka lavastas. Käisin seda pea kümme korda vaatamas. Ma olin nii paelutud nendest noortest näitlejatest laval - vaatasin igaüht eraldi ja tahtsin kõikidest lõpuni aru saada.
Kui sa ei oleks lavakasse sisse saanud, siis kes oleks sinust saanud?
Ma ei tea. Arvatavasti keegi teatris lava taga. Inspitsient ilmselt.
Kes on sinu lemmiknäitleja Eestist, kes välismaalt? Miks?
Mul pole vist kunagi olnud eriti lemmiknäitlejaid. On mõned, kes meeldivad rohkem ja teised vähem. Mõned mängivad väga hästi, mõnesid on lihtsalt väga ilus vaadata. Noh, kui nüüd tõesti kedagi välja tuua, siis Johnny Depp on olnud alati mõlemas kategoorias.
Millest tunned Eesti teatris puudust?
Sellest, et väga lahe lavastaja ja lahe kunstnik, pühendunud näitlejad ja hea lugu saaksid omavahel kokku.
Unistuste tegelane, keda laval või ekraanil mängida?
Praegu unistan kõigest. Filmist ja teatrist, väikestest ja suurtest, enda sarnastest ja endast hoopis erinevatest rollidest.
Mis on teater? Seleta ühe lausega.
Ma ei tea. Võibolla kui teaksin, siis vist ka ei teeks teatrit.
Mida sa teatrist kõige enam otsid?
Ma veel otsin seda, mida ma otsin.
Kas elu ilma teatrita on võimalik?
Kindlasti. Kui poleks teatrit, oleks midagi muud.
Anna mõned soovitused: üks film, üks raamat, üks lavastus.
Film: "Iseendast kõrini", Kristoffer Borgl.
Raamat: "Inimesed puude võras", Hanya Yanagihara.
Lavastus: Vanemuise teatris näeb päris mitut head lavastust. (Nii mõnigi neist tuleb uuel hooajal ka Tallinnasse.)
Lõpetuseks viis lühiküsimust:
1. Film või teater?
Mõlemad.
2. Esimene või viimane rida?
Nüüd üle pika aja jälle esimene. Teatrisaalis.
3. Sõnateater või kaasaegne etenduskunst?
Kaasaegne sõnateatrikunst.
4. Suur saal või tubateater?
Suur saal.
5. Shakespeare või Beckett?
Shakespeare.
Toimetaja: Karmen Rebane





















