Kes sa oled, kust tuled, kuhu lähed?

Olen noor näitleja, 25-aastane, 18 aastat koolis käinud, lõpuks valmis täiskasvanueluks (tüübi töö on olla näitleja ehk mängida nagu laps).

Mis oli sinu elu esimene suur teatrielamus?

"Oscar ja Roosamamma" Rakvere teatris. Ines Aru ja Üllar Saaremäe dünaamiline duo. Oli juubelietendus, kas 100 või 150 või 200. Pärast sain näitlejatega ühes seltskonnas istuda ja kuulsin esimest korda ka lavakast.

Kui sa ei oleks lavakasse sisse saanud, siis kes oleks sinust saanud?

Treener, kes oleks päästnud Eesti jalgpalli tuleviku. Või kirjanik. Pigem kirjanik, endal vähemalt lõbus.

Kes on sinu lemmiknäitleja Eestist, kes välismaalt? Miks?

Välismaalt Matthew McConaughey, kuna ta mängis läbi aegade parimas telesarjas "True Detective" (esimene hooaeg, järgmistega mind mitte seostada). Eestist tahaks mõne salvestuse ja paljude juttude järgi öelda Risto Kübar, kuigi ta mängib ka välismaal. Loodan teda laval näha, olgu siis meil või mujal.

Millest tunned Eesti teatris puudust?

Mitmekesisusest. Näitlejaid võiks olla kirjumaid, žanriliselt rohkem riske. Sellist teatrit, mida üheltki kodulehelt ei leia, võiks ka rohkem olla. Teater võiks olla elusam koht, mitte nii, et 15 minutit pärast etenduse lõppu on tuled kustus ja rahvas laiali aetud.

Unistuste tegelane, keda laval või ekraanil mängida?

Konrad Mägi. Paljud on öelnud, et meenutan teda. Lisaks oskan prantsuse keelt. On aeg see mängufilm ära teha.

Mis on teater?

Sa ostad pileti, aga selleks, et etendust näha, peavad näitlejad ka olema terved, kained ja kohale tulnud (ja ka siis pole absoluutselt kindel, et asi käima läheb ehk teater on paljuski loterii).

Mida sa teatrist kõige enam otsid?

Vaatajana otsin elu. Et näeksin, kuidas ilma kõigi näitlejate maksimaalse fookuse ja pingutuseta lavastus kokku kukuks. See tähendab, et lavastus ei toimi igal õhtul kindla peale. Näitlejana otsin kontakti ja vabadust, et partneritega koos hullata ja kirglikult elada. Otsin põneva visiooniga inimesi.

Kas elu ilma teatrita on võimalik?

Jah, muidugi. Igaühele oma. Mõni inimene ei ava kunagi raamatut, teine ei vaata kunagi jalgpalli. Elavad mõlemad kuidagi.

Anna mõned soovitused: üks film, üks raamat, üks lavastus.

"Borat"

Bora Ćosići "Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni".

Draamafestivalilt leiab kindlasti mitu head lavastust.

Lõpetuseks viis lühiküsimust:

1. Film või teater?

Alati mõlemad.

2. Esimene või viimane rida?

Esimene.

3. Sõnateater või kaasaegne etenduskunst?

Mix.

4. Suur saal või tubateater?

Suur saal.

5. Shakespeare või Beckett?

Shakespeare.