Kes sa oled, kust tuled, kuhu lähed?

Paberite poolest dramaturg. Tulnud Tartust Tallinnasse.

Mis oli sinu elu esimene suur teatrielamus?

Elu esimest tahaks mäletada, aga kahjuks ei mäleta. Viimase aja suurim elamus oli Ekspeditsiooni "Leviaatan".

Kui sa ei oleks lavakasse sisse saanud, siis kes oleks sinust saanud?

Keeleteadlane, kes oleks uurinud soome-ugri kaugemaid sugulaskeeli.

Kes on sinu lemmiknäitleja Eestist, kes välismaalt?

Minu meelest on teatav sarnasus Meelis Rämmeldi ning Willem Dafoe vahel. Väga omanäolised natuurid, kes toovad igale teosele mitu tasandit juurde.

Millest tunned Eesti teatris puudust?

Rahastusest. Ilmselt jäävad paljud head mõtted just selle taha kinni. Õnneks on ka neid, kes ei lase reaalsusel oma plaane rikkuda.

Unistuste materjal, mida lavale tuua?

Kõige tähtsam on, et näitlejal oleks materjali põnev mängida. Kui see on täidetud, siis võiks materjal olla tume, intellektuaalne ja heas mõõtmes jabur.

Mis on teater?

Koht, kus olla. 

Mida sa teatrist kõige enam otsid?

Kontakti. 

Kas elu ilma teatrita on võimalik?

Saueaugult kuuldud ja hinge jäänud mõte "Inimene on olulisem kui teater".

Anna mõned soovitused: üks film, üks raamat, üks lavastus.

FILM: Väga raske – aga raputav – vaatamine on Gaspar Noe "Climax". 

RAAMAT:  Jonathan Littelli "Eumeniidid".

LAVASTUS: Robi Varuli diplomilavastus "Puusselööja ja Pilviskäija" Saueaugu Teatritalus. 

Lõpetuseks viis lühiküsimust:

1. Film või teater?

Teater.

2. Esimene või viimane rida?

Nagu kommunismiajal – lugeda tuleb ridade vahelt. 

3. Sõnateater või kaasaegne etenduskunst?

Nende segu.

4. Suur saal või tubateater?

Suur saal.

5. Shakespeare või Beckett?

Bertolt Brecht.