Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Tõnis Arnover ja Bill Bryson
Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve seekordsete raamatusoovituste hulka jõudsid Tõnis Arnoveri ajalooline teos "Soomerootsluse hämarad piirid" ning Bill Brysoni teosed "Kõiksuse lühim lühiajalugu. Imeline raamat peaaegu kõigest" ja "Jalutuskäik metsas".
Tõnis Arnover "Soomerootsluse hämarad piirid" (Pakett)
Tõnis Arnover on mõne aasta eest ilmunud raamatu "Rootsi hiilguses ja varjus" juurest jõudnud mõnes mõttes jätkulooni Soomest ja soomerootslastest. Ja tõesti – Soome ja soomlaste (aja)lugu on Rootsi ja rootslastega nii tahetihedasti seotud, et päris puhtas soomluse ajalugu vist hästi kirjutada ei saakski. Või tuleks see juustulaadne lugu, suurte aukudega. Samas on augud olemuslik osa juustust ning nagu Arnover tõestab, võib aukudele keskendudes enam-vähem kogu juustust ettekujutuse saada/anda.
Naabritest peaks alati rohkem teada ja seepärast tervitan enam-vähem iga raamatut, mis teadmislüngastikku täita võtab. Arnover kirjutab ladusalt ja arusaadavalt, olles siiski küllalt üksikasjaline. "Soomerootsluse hämarad piirid" on põnevusega loetav, kui mitte ka ilmtingimata päris ühe hooga. See kipub sageli olema no kõikehõlmavate ajalooraamatute häda, et ühe või paari õhtuga kõigi ajastute läbimine kisub kimamiseks. Vahepeal on hea väheke järele mõelda ja loetul kinnistuda lasta. Nõnda on tugevam tunne edasi lugeda. Teine asi, mis mind vahel häirib, on, et kangesti tahaks vanema ajaloo kohta rohkem lugeda ning need viimased kaks sajandit nii palju huvi ei pakugi. Siin pole midagi parata, vanemast ajaloost (eriti meiede kauges kandis) on vähe ülestähendusi ning viimasest kahest sajandist oluliselt rohkem, mälestusigi jagub veel. Ajalugu annab, mis ta annab ja võtkem tänuga vastu. Võtkem ka raamat, mida lugenuna saab Soomes käia tunduvalt teadjama pilguga. Taustateadmised muudavad asju, päriselt ka. Kas see alati hea on, selle üle võib muidugi vaielda.
Bill Bryson "Kõiksuse lühim lühiajalugu. Imeline raamat peaaegu kõigest" (Pegasus)
Kui autor on kirjutanud kas või ühe raamatu "peaaegu kõigest", siis küllap võibki väita, et ta on kirjutanud peaaegu kõigest. Bill Brysoni puhul võib seda väita veidi söakamalt, sest tema on tõesti teinud raamatuid hästi mitmesugustel teemadel. Märkimisväärne osa on eri kirjastuste poolt ka Eestis välja antud. Nii mõnigi leidub praegu juba pigem raamatukogus kui -poes. Siinsed kaks on ilmunud küll üsna äsja, ent kirjutet pea veerandsajandise vahega – "Jalutuskäik metsas" on üks Brysoni esimesi raamatuid ja "Kõiksuse lühim lühiajalugu" vististi värskeim.
"…lühiajalugu" on lühendet ja tihendet ja ohtrasti illustreeritud (kunstnikke antakse raamatukaanel üles lausa neli) variant Brysoni tõenäoliselt tuntuimast raamatust. See on tõepoolest köitev kokkuvõte kõigest, mida me oma elust ja ilmaruumist teame, aegade algusest kuni võimaliku tulevikuni välja. Suurest paugust ja aatomitest ilma ja elukateni, kaasa arvatud kõrvalkirjeldus sellest, kuidas üht või teist teada on saadud. Vähe on ajalooraamatuid, mis jätavad täiesti kõrvale keisrid ja sõjakäigud, poliitika ja religioonid ning keskendub olemuslikult olulisele. Ja olgugi pealtnäha lasteraamat (pildid ju), leidub siin ka uudislikku ja uskumatut ja läbilugemine ei käi sugugi veerand tunniga siuhti sirvides.
Bill Bryson "Jalutuskäik metsas" (Eesti Raamat)
Looduses juhtunut on tihtigi päris raske uskuda, tunduvalt keerukam kui pühakirjades kirja pandut. Ju viimaseid sestap usutaksegi, et lihtsam kuidagi… Looduses võib püüda ka lihtsalt toime tulla ja sellega tegelebki "Jalutuskäik looduses". Raamat sellest, kuidas kaks keskealist semu otsustasid matkata Ameerika kuulsaimal matkarajal ja kuidas see neil välja kukkus. Lõbus ja õpetlik lugemine, natuke hirmus on ka. Seda võiksid lugeda kõik, kes tegelevad rahvusparkide ja riigimetsa ja muu säherdusega. Leiab, mille üle muheleda, ent on ka üht-teist kõrva taha panna. Üldiselt aga tekib tahtmine matkama minna. Olgu või pisut.
Toimetaja: Karmen Rebane