Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Tallinna vanalinnast Jeff Bezoseni
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab sel nädalal nii Jaak Juske "Vana Tallinna põnevaid lugusid" kui ka Brad Stone'i teost "Pood, kust saab kõike. Amazoni ja Jeff Bezose lugu"
Jaak Juske "Vana Tallinna põnevad lood" (Pegasus)
Juhtunud ükspäev niiviisi, et kokku saanud kõik tallinlased, kes polnud ühtki Jaak Juske raamatut lugenud ega ühelgi Jaagu juhatet ekskursioonil käinud. Neid tulnud ikka omajagu kokku, suurema klassitäie või väiksema tuuribussi jagu. Peaaegu iga kümne tuhande tallinlase kohta üks! Ja siis nemad arutanud, et mäherdust ekskursiooni küll sellisele võhikute jõugule küsida. Mõeldud-tehtud. Telliti Juskelt ringkäik noisse Tallinna paikadesse, millest ta seni veel midagi rääkinud ega kirjutanud ei ole. Ootavad tänase päevani, sest kõik kohad on Jaagul ammuilma läbi käidud ja kõneldud. Nõnda lausuvad vahvasõna ja vanavahvas.
Ei või uskuda ega taha uskumata jätta. Jaak on Tallinnast (ja kaugeltki mitte ainult) ohtralt pajatanud ning usinasti jutuveeretuse üles märkinud, ilmarahvale veerimiseks raamatuisse raiunud. Äge. Kaugeltki kõiki ta nime kandvaid trükiseid pole ma lugenud, käeski hoidnud. Ent kui mõni minuga kohtub, on rõõm suur. Uskuge, tasub kohtuda, väike ei saa olema teiegi rõõmuke. Pilt ja sõna mätsivad hästi ning teekond põhjalikumate teoste juurde saab leebem.
"Vana Tallinna põnevad lood" on ideaalne tekstistik teismelistele, kes kodulinnas kondavad või pealinna külastavad. Paari tunniga mõnusalt läbitav loostik, ja tont mind võtku, kui see ei nakata-hakata paarigi paika iseoma ihusilmaga üle kaema. Loomulikult on Tallinnas palju ja muud ja enamat ja ülemat ja jubedamat ja lõbusamat, kuid sissejuhatuseks on ses raamatus teemasid ja juhatust enam kui esmakohtumiseks tarvis. Juttu jätkub kauemaks. Kel vestlus linnaga tekib, saab alati edasi uurida.
Aga ei vaid lastele, ikka end elukeerudesse kinni unustanud suurtele ka! Võib-olla just sina käid iga päev mööda linna, mõeldes argielu abitusele ja ambitsioonide arutusele? Vaata ümbere, vaata ringi, linn on ilus ja Juske annab uue ehk õigemini vana pilgu. Raamat näppu ja jalutama, ei siin muud.
Raamatu pealkirjale mõeldes - oleks saanud kirjutada ka ühe põneva loo liköörist "Vana Tallinn" ning vänge vägijoogiga omakorda seonduvatest põnevatest lugudest. Mida pole vähe. Või võiks luua uue, peaaegu samanimelise raamatu, mille pealkirjas "Vana Tallinn" lihtsalt jutumärkides seisaks? Materjali jaguks ja mäletajaid on veel elus. Küll Juske juba teab. Sümboleid, mis omaette lugu väärivad, on rohkemgi ning minu lootus on, et nad lugudeks saavad. Juske teab, ütlin juba. Ta pole ainuke. Tänases pildis küll kiiduväärselt tegusaim.
Brad Stone "Pood, kust saab kõike. Amazoni ja Jeff Bezose lugu" (Rahva Raamat)
Inglise keelest tõlkinud Kerttu Kongas
Seda raamatut lugedes tuleb meelde vana hea lugu kahest konnast, kes koorekirnu (käsi püsti, kes mäletab, misasi on koorekirn!) kukkusivad. Üks sai kohe aru, et värk on jama, lahmis kõhu koort täis ning uppus õnnelikuna. Teine kukkus õrjetult ringi pladistama, soperdas ja laperdas ja kolkis õnnejunnis koolnud sõbra keret ja lõppeks kloppis koore võiks ning ronis välja, ellu jäi.
Jeff Bezos tegi sedasama mitu korda, aga kloppimist ja laperdamist järele ei jätnud, ju ta arvas, et vett ja õhku saab samuti võiks kloppida ja maha müüa. Polnudki paha plaan, iseasi, kas tiibadega konnana ajalukku kukkumine teab mis väärikas tulemus saab. Noh, kui ei saa tiibadega, saad reaktiibadega, kas või kosmosesse.
Ma ei armasta loovtöötajate ega äriinimeste elulugusid. Enamasti pole neis miskit head ega harivat näha. Ränk töö ja ropult vedamist või vastupidi. Lõpuks on lihtis küsimus – mis nad loonud on? Bezose puhul jääbki see õhku. Võimalus tarbida kiiremini ja mugavamalt? No ja siis? A mis ise tegid? Teenisidki lihtsalt raha, et teised saaksid enda omast lahedamalt lahti? Äkki kasutad järelejäänud elu ja saabunud võimalusi millegi sisulise jaoks? Võine konn olla pole ju maailma ägedaim positsioon – isegi kui oled kõige rikkam võine konn momendil x. Eriti näruseks muutub asi, kui näed, et koore asemel klopid inimesi.
Eks neid vanu häid ütelusi ole palju. Et tuleb senikaua jänest peksta, kuni õpib tikku tõmbama. Või et tuleb senikaua tiblat kolkida, kuni särk püksi läheb. Kas Bezos on siinkohal jänes, tikk, tibla või särk, jäägu ajaloo otsustada. Püksi pugeda ta mõistab, kinnitavad mõlemad ta kliendid. Pluss need ülejäänud. Nii poole maailma jagu.
Kurb oleks, kui tollest särasilmsest poisist, kes kõike proovida ja leiutada tahtis ja mõistis, jääbki maailmale mälestus kui tavalisest kaupmehest. Jah, mõnevõrra ebatavalisest. Liiga suureks kasvanuna tasub juurte juures käia. Kahjuks ei tule.
Toimetaja: Kaspar Viilup