Tuginedes vanadele fotodele, raamatutele ja lauludele, raadiole ja televisioonile, reklaamidele ja ajaleheuudistele ning ka omaenda päevikutele, visandab autor pildi Prantsusmaa ühiskonnast aastail 1941–2006.

"Mustvalge foto väikesest tumedas supeltrikoos tüdrukust kiviklibuga kaetud rannas. Tagaplaanil on kaljud. Ta istub lamedal kivil, tugevad jalad ette sirutatud, käed kivile toetumas, silmad kinni, pea kergelt küljele kallutatud ja suu naerukil. Üks paks pruun pats on rinnale tõstetud, teine jäetud selja taha. Kõik viitab soovile näha välja nagu Cinémonde'i staar või Ambre Solaire'i reklaam, pääseda väikese tüdruku tagasihoidlikust ja tähtsusetust kehast. Pildi tagaküljel seisab: August 1949, Sotteville-sur-Mer."

Romaani "Aastad" peetakse Annie Ernaux' tema suurteoseks ja revolutsiooniks autobiograafiakirjutuses. Seda nimetatakse ka kollektiivseks autobiograafiaks, mille aines tuleb isiklikust elust, keskmes on aga ümbritsev ajastu ja ühiskond.

Aasta alguses ilmus eesti keeles ka Annie Ernaux' "Koht". Möödunud aasta lõpus pälvis Ernaux' ka Nobeli kirjanduspreemia.