Sellel laulu- ja tantsupeol on esimest korda kasutusel korduvkasutatavad nõud. Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuhi Sten Weidebaumi sõnul on laulupeol omaette väärtus keskkonnateadlikkuse tõstmisel. Ta nendib, et kuigi pidu pidi toimuma juba eelmisel aastal, on edasilükkamine pakkunud arenguvõimalusi. "Toona valitses arusaam, et kõige jätkusuutlikum on biolagunevate nõude kasutamine. Tänaseks oleme aru saanud, et probleem on ühekordsus," sõnas Weidebaum.

Müüt, et biolagunevad nõud lahendavad probleemi, valitseb psühholoog Grete Arro sõnul ka praegu. "Ühekordse nõu põhiline keskkonnamõju toimub tootmisfaasis, mistõttu jääb see inimestele sageli nähtamatuks," nentis ta ja lisas, et biolagunevad nõud ei lagune tema sõnul niivõrd kergesti. "Eestis pole ka korralikke tehaseid, mis nõusid lagundaksid, mistõttu tuleb neid siin põletada."

Korduvkasutatavate nõudega varustab peolisi Eesti Pandipakend, mis võitis riigihankel konkursi nii pealtvaataja kui ka osaleja vaates. "Laulu- ja tantsupeol on kokku kasutusel üle 100 000 nõu, Eesti Pandipakendil on võime neid kiiresti pesta ja tagasi ringlusesse lasta," sõnas Weidebaum.

Eesti Pandipakendi tegevjuhi Kaupo Karba sõnul on kõik nõud pärit Euroopa tootjatelt ning kannatavad vähemalt 100 korda kasutust ja pesu. Karba lisas, et nii loodetakse ka peopinda puhtamana hoida. "Loodame, et paarieurone motivaator pandiraha tagastuse näol aitab külastajal teha lisaliigutuse ning nõud tuuakse korralikult panditelkidesse ära." Lauluväljakul on panditagastuspunkte üksteist, Kalevi staadionil kaks. Pärast nõude kokku kogumist viiakse need pandipakendi tunnelpesumasinasse, et tagada korralik hügieen ning toiduohutus. 

Söök ja jook serveeritakse pandinõudes, mis vahetatakse rohelises telgis peale kasutust pandiraha vastu. Tagastusraha jagatakse ainult sularahas, kuid maksta saab ka kaardiga. Sellest hoolimata soovitavad korraldajad kaasa võtta sularaha. Samuti palutakse tagastada söögiriistu, millel eraldi panti ei ole. Weidebaumi sõnul tehakse korralduslikus pooles kõik, et vältida pikki järjekordi. Samas nentis ta, et kohati on seisakute tekkimine paratamatu, kuna lauluväljaku territooriumile surutakse kokku Tartu linna elanike jagu inimesi.

Erinevalt 1980. aastate laulupidudest, kus nõusid pesti suurtes tünnides kõigi silme all, läbivad seekordsed nõud korraliku pesu. Pärast nõude kasutust viiakse need kohe jooksvale pesuliinile Eesti Pandipakendis. Üks pesukord kestab umbes 12 minutit. Pesus läbivad nõud mitu etappi, sealhulgas loputuse, pesu ning jahutuse. Temperatuur pesumasinas võib tõusta ligi 90 kraadini. Nõude puhtust kontrollitakse RLU (Relative Light Units) mõõdiku abil, mis määrab kindlaks bioloogilise saaste ühiku.

"Haiglates ja muudes asutustes on see näit lubatud kuni 30 RLUd, meie pestud nõudel on see enamasti 0-12 RLU-d. Võrdluseks: tavalisel nutitelefonil on see RLU sadades, võib ulatuda isegi 1000ni," sõnas Eesti Pandipakendi teenusjuht Riina Eedra. Aeg-ajalt tuleb nõusid ka mitu korda pesta. "Mida kauem nõu toiduga koos on olnud, seda kauem võtab aega selle puhtaks saamine," sõnas tegevjuht Karba. Nõud ringlevad kogu peo jooksul ning lähevad pärast laulu- ja tantsupidu juba uutele üritustele.

Psühholoog Grete Arro sõnul ei taha enamik inimesi keskkonnasõbralikke asju teha, sest need on tülikad. Samuti on neid keeruline enesele põhjendada. Samas rohepesu on lihtne. "Näiteks biolagunevate ühekordsete nõude kasutamine on lihtsam kui korduvkasutatavate nõude pesemine, aga nende ökoloogiline jalajälg on ka kordades suurem," sõnas Arro.

Arro rõhutas, et inimestel on väärteadmised, mis põhinevad eelkõige taju põhjal ning saavad kinnitust muljest. "Ka korduvkasutatavatel nõudel on tootmisahelas oma mõju, kuid see on ikkagi väiksem kui ühekordsete nõude kasutamine." Tema sõnul on põhilised müüdid seoses korduvkasutatavate nõudega näiteks arvamus, et pesemine on palju koormavam. "Andmed seda aga ei kinnita," sõnas Arro.

Samuti tasub tema sõnul mõelda, miks me kodudes ühekordseid nõusid ei kasuta. Arro leidis, et müüdid on kerged tekkima, kuna inimesed ei näe oma silmaga tootmistegevuse saastet. "See, mis inimese ajus esimesena aktiveerub, on silmaga nähtav. Fossiilkütustega tootmist ei pruugi tavaline tarbija näha," nendib Arro.

Kuna jäätmeid kogutakse liigiti, siis sorteeritakse laulu- ja tantsupeol ka alles jäänud toitu. Lisaks on platsidel abiks vastavas riietuses rohesaadikud, kes teavad ja aitavad inimestel jäätmeid sorteerida. "Keskkonnasäästlikum pidu toimub sel aastal suuresti koostöös Euroopa rohepealinna Tallinnaga ning Eesti Pandipakendiga," sõnas Weidebaum. Siiski nentisid korraldajad, et uudsete korduvkasutatavate nõude kasutus on korraldajate ja tarbijate ühine pingutus.