1993. aastal toimunud seitsmendale noortepeole kutsus Survat poistekoore juhatama Venno Laul. Esimest korda publiku ees seista tekitas tema sõnul kõheda tunde, mis tekib pulti astudes endiselt. "Kui ees ja taga on nii palju rahvast, siis tekib kerge ärevus ja võbin, mis on sees siiani. Aga see on täiesti loomulik," nentis Surva.

Kuigi laulupidu on ikka laulupidu, siis noortepeol üritatakse Surva sõnul rohkem ajaga kaasas käia ning kaasata repertuaari enam uut muusikat. Samas on tema sõnul oluline, et repertuaaris oleks alati olemas vanad klassikad. "Noorte jaoks on need ju uued laulud, neile on vaja teha arusaadavaks, miks ja mis ajast neid laule lauldakse," rõhutas Surva.

Dirigendi sõnul on koorilauljate arv aastatega kõikunud. See pidu on tema sõnul eriline, sest vahepeal oli pandeemia. "See pani märgi maha, mida hakkame tajuma ilmselt alles hiljem. Näiteks, kui lapsel jäi mudilaskooris kaks aastat vahele, siis peale pandeemiat tuli minna lastekoori, kus on juba kolm häält. Sealt alustatakse justkui uuesti," nentis Surva. Kõige tähtsam on tema arvates Eesti koorilaulu traditsiooni hoidmise puhul see, et koolides säiliksid nii laulutunnid kui ka koorilaul. Surva sõnul on praegu paljud koorijuhid hädas, kuna kooride säilimine ning laulutundide hulk sõltub suuresti direktori otsustest. Surva leiab, et tihti sõltub see ka direktori enda isiklikest eelistustest, kas näiteks koolis on suurem fookus spordil või koorilaulul. "Laulupidude tulevik on eesti koolijuhtide kätes," nentis Surva.

Dirigendi arvates on koorilaulu säilimises palju tahke, mille peale esmapilgul ei tulda. Näiteks riiklike gümnaasiumite loomisel kaovad ära põhikoolid, mis aga tähendab, et koorilaul on raskendatud. "Näiteks, mis puudutab poistekoore, siis tänapäeval tuleb poiste häälemurre varem. Juba põhikoolis murtakse hääl ära, aga siis ei saa keskkooli segakoori minna laulma, sest seda koori lihtsalt ei ole olemas," sõnas Surva. "See on ohtlik, sest nii jääb lauljatel kaks kuni kolm aastat vahele, pärast mida uuesti laulma tulla on väga raske," nentis ta.

Surva ei usu, et nelja kuni viie aasta pärast lauljate arv väheneks. Ta rõhutab, et olulisem on muusikaliselt haritud laste järelkasv. "Puhtalt muusikaliselt tähtis on, et me õpetaksime lapsed nooti lugema," sõnas Surva. Muusika on tema sõnul üks võõrkeel teiste seas. "Peaksime õppima muusika keelt. Kui tahame, et meie koorikultuur säiliks ja teeks sammu edasi, siis on meil vaja haritud lauljaid," rõhutas ta. Surva arvates peaks koolide õppekava tagama teoreetiliste teadmiste kontrolli asemel selle, et lapsed laulutundides laulaksid ning nooti tundma õpiksid.

Hirvo Surva juhatab sel laulupeol nii poiste- kui ka ühendkoore. Nädal enne laulupidu dirigentidel tema sõnul eraldi valmistumist ei ole, sest eeltöö on tehtud ja nüüd jääb nautida ilusat laulupeokontserti. "Hetkel üritan võidelda kõrbekuumusega ehk hoida end rahulikuna, et siis laulupeol oleks hea, tugev tunne esinema minna," sõnas Surva.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu algab 30. juunil tantsupeo etendusega "Sillad", 1 juulil toimub veel kaks tantsupeo etendust ja rahvamuusikapidu "Päriselt", 2. juulil piduliste rongkäik ja laulupeokontsert.