Tere, Maret Poll! Jutusta palun, kuidas oled jõudnud muusikani ning mis sind täna oma töös inspireerib?

Muusika on mind terve elu saatnud. Minu ema, kes on samuti koorijuht ja kontsertmeister, mängis tihti kodus klaverit. Nii läksin minagi Nõmme muusikakooli klaverit õppima ja sealt edasi Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialale, millele järgnesid õpingud juba Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 

Igapäevaselt töötan Püha Miikaeli koolis muusikaõpetaja ja koorijuhina, Vanalinna hariduskolleegiumis juhatan samuti lastekoori. Lisaks olen Rahvusooper Estonia poistekoori koormeister ja õppekoori dirigent. Laste ja noortega töötades on iga päev erinev ning alati on midagi uut ja põnevat õppida nii enda kui ka õpilaste kohta. Mind inspireerib oma tööd tegema enim just see areng ja loominguline rõõm, mida ma laste puhul näen. Lisaks innustavad mind väga paljud toredad ja toetavad kolleegid.

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtad liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole "Püha on maa"?

Laulupidu tekitab võimsaid tundeid ja ilusaid mälestusi on palju. Minu jaoks on olnud erakordselt toredad, erilised ja meeldejäävad ka piirkondlikud eelproovid. On olnud suur rõõm käia erinevates maakondades, kohtuda sealsete laste ja noortega ning kuulda nende mõtteid elust ja laulupeost. XIII noorte laulu- ja tantsupeole võtan kaasa mõtteviisi "koos oleme tugevamad".

Kuidas suhtestub XIII noorte laulupeo mudilaskooride repertuaar peo üldise juhtmõttega "Püha on maa"?

Mudilaskooride repertuaari koostades jälgisime, et see oleks eripalgeline ja arendav ning ühtiks "Püha on maa" juhtmõttega. Laulud räägivad meile olulistest väärtustest nagu sõprus, vabadus, kodu ja pere. Juhtmõtet laiendades võime öelda, et pühad on ka meie maa lapsed ja nende õnnelik lapsepõlv. Mudilaskooride lauludest ei ole kindlasti puudu ka lapselik ja soe huumor.

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see sinu hinnangul osalejatele esitab?

Mudilaskooride repertuaaris on nii ühe- kui kahehäälseid laule, mis on vokaalselt päris nõudlikud ja arendavad. Omaette väljakutse on mudilaste jaoks kindlasti laulmine a cappella. Usun ja loodan, et nende laulude õppimine loob mudilaskoori lauljatele hea põhja, et edasi liikuda lastekoori, kus lauldakse juba keerulisemat kolmehäälset muusikat.

Kuidas kollektiivid sinu hinnangul koroonapandeemia siiani üle on elanud? Kas sel aastal 60 aasta juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100 aasta juubelit tähistada?

Minu arvates ei ole motivatsioon ja soov laulda lastel kuhugi kadunud. Siiski on pandeemia lastekollektiive üsna tugevalt mõjutanud. Kooslaulmise oskust ja viisipidamist on praegu enim vaja arendada. Oluline on, et nüüd, pärast pikki pause ja õppeprotsesside aeglustumist, saaksid lapsed muusikatundides palju laulda.

Laulupeo lähenemine annab taas võimalikuks saanud ühislaulmisele kindlasti veelgi hoogu juurde. Minu meelest on laulupeotraditsioon hetkel elujõuline ja hääbumise märke ei näita. Muret tekitab koorijuhi ja muusikaõpetaja elukutse vähene populaarsus ühiskonnas, trend, mis on kindlasti ohuks ka laulupidude jätkumisele. 

Ilmus laulu- ja tantsupeo uudiskirjas.