Tere, Kuno Kerge! Jutustage palun, kuidas olete jõudnud muusikani ning mis teid täna teie töös inspireerib? 

Oma lapsepõlvest mäletan, et meie kodus on muusika ja laulmine alati au sees olnud. Vanaema õppis ise kuulmise järgi erinevaid pille mängima ning isa oli kohalikus orkestris trompetist. Igapäevane kontakt muusikaga oli aluseks minu muusikukarjäärile, see köitis mind juba noore poisina. 

Inimene, kes mind veel muusikuks saamise teel inspireeris, oli Helmut Kostabi. Mul tuleb meelde seik ajast, mil esimest korda Kostabiga kohtusin. Uurisin temalt peale kontserti, kas saaksin samuti orkestriga liituda. Ta vastas mulle, et selleks tuleb minna muusikakooli, mille peale omakorda küsisin, kas kuidagi teisiti ei saa. Nii ma siis muusikat õppima läksingi. 

Tänases töös inspireerib mind väga kontakt noortega. Näha, kuidas noored lauljad edusamme teevad, kasvavad ja arenevad, teeb südame soojaks. Lisaks innustab mind tööd tegema see, et mul on võimalus hoida elus esivanemate pärandit ja koorilaulu kultuuri.

Kahtlemata inspireerib mind ka kogu laulupeo kunstiline meeskond, koorid üle Eesti ja see pidu, "Püha on maa", mida üheskoos loome. Mul on tohutult vedanud, et saan noormeestekooride liigis töötada koos Andrus Siimoni ja Pärt Uusbergiga. Tajun, et meil on vägagi sarnane muusikaline vereringe ja nägemus meeskoorist kui ühest erilisemast ja kaunimast kooriliigist.

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole "Püha on maa"? 

Varasematest laulu- ja tantsupidudest võtan liigijuhina kaasa igati positiivsed kogemused. Eks laulupeo koor olegi suuresti dirigendi peegliks. See millise emotsiooni ja taotlusega juht dirigendipulti astub, taolise peegelduse ta sealt enamasti ka saab.

Kuidas suhtestub XIII noorte laulupeo noormeestekooride repertuaar peo üldise juhtmõttega "Püha on maa"? 

Noormeestekooride liigi repertuaaris on oluline koht väärtustel ja rikkustel, mida meie esivanemad on oluliseks pidanud oma lastele puhtana hoida. Meid igapäevaselt ümbritsevad inimesed, imelised paigad ning side juurte, pärimuse ja kultuuriga on püha – seda kõike peame me hoidma. 

Maailm on muutunud tohutult palju ajast, kui repertuaari kokku panime. Tol hetkel tundusid need laulud väga head valikud nii tekstilt kui muusikaliselt. Ent täna tajume, et lugude valikud on muutunud lausa prohvetlikeks. Endalegi teadmata saime inspiratsiooni muusikast, mis tänasel päeva ütleb meeletult palju. 

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?

Repertuaari valik noormeestekoori liigis on üks keerulisemaid küsimusi ja seda seetõttu, et noored mehed on suures osas ülemineku liik – üleminek poistekoorist meeskoori. Repertuaari valik on võtmeküsimus just hääleliikide kontekstis.

Samuti peab repertuaar olema selline, et lauljad areneksid, samas pakkudes neile muusikalist pinget. Mida lihtsam muusikaline materjal on, seda suurem oht, et see on vähem köitvam. Noormeestekooride repertuaari puhul võib osutuda keeruliseks aga kõlalise rikkuse hoidmine. Samas ongi see just selline positiivne pinge, mis lauljat arendab. 

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia siiani üle on elanud? Kas möödunud aastal 60 aasta juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100 aasta juubelit tähistada?

Inimestele on iseloomulik kohaneda kõikide muutustega. Paraku kohaneme ka olukorraga, mis meile pikas perspektiivis võib-olla nii kasulik pole. Just seda näen kahjuks koroonapandeemia järgsel perioodil. Selline pooleldi kinni-lahti olnud kultuurmaastik on jätnud oma jälje. Me – dirigendid ja koorijuhid – oleme võtnud eesmärgiks distsipliini tagasi saada. Paraku pean tõdema, et koroonapandeemia on ka kollektiivide arvu vähendanud. Siiski, ehkki mõningaid tagasilööke on tunda, on kollektiivid laias plaanis pandeemia hästi üle elanud. 

Kui rääkida traditsioonidest, siis arvan, et kindlasti toimub noorte laulu- ja tantsupidu ka 40 aasta pärast, ega see ära ei kao. Küll aga tuleb ise n-ö käed mullaseks teha ja panustada oma energiat sinna, et traditsioonid jätkuks. Ma usun, et noored väärtustavad meie kultuuripärandit ja hoiavad traditsioone elus!

Ilmus laulu- ja tantsupeo uudiskirjas.