Lydia Rahula, teie energiat, nooruslikkust ja sära arvestades kõlab võimatuna, et esimest korda oma kooriga osalesite laulupeol 54 aastat tagasi. Milline on teie esimene mälestus laulu- ja tantsupeolt?

Aastal 1969 käisime Viljandi kolmanda kaheksaklassilise kooli lastekooriga laulupeol, õmblesime kleidid ja harjutasime palju. Veelgi eredamalt on meeles laulupeo debüüt dirigendina 1987. aastal, kui juhatasin mudilaskoore. Põlv värises küll, aga sain hakkama! Ma ei mõelnud mitte milleski muust kui rõõmsatest ja armsatest lastest ning sellest, et tekiks omavaheline sünergia. 

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte "Püha on maa"?

Maa, kus olen sündinud ja kasvanud, on vaieldamatult minu jaoks püha. Peaksime hoidma oma maad läbi looduse, inimeste, traditsioonide ja ilu. Ilu on minu jaoks inspiratsiooniallikas. Ilu on justkui pühaduse allikas – mida rohkem ilu hoiame, seda rohkem tekib ka pühadust. Pühadus tähendab rõõmu ja ülevust. Püha on ka laulu- ja tantsupidu. Pühadus peab olema iseenda sees, ei saa oodata seda teistelt, kui see endas puudub.

Ka pere on püha, ning armastus on vundament, mis meid ühendab ja hoiab – "Armastus on kõige all", nagu ütleb Hando Runnel luulereas, mille Pärt Uusberg on kaunilt viisistanud.

Juhatate ühendkoori esitatavat Karl August Hermanni ja Mihkel Veske teost "Ilus oled, isamaa!". Mis on selle teose tähendus teile endale?

See laul oli esmakordselt kavas juba kolmandal laulupeol. "Ilus oled, isamaa!" on vaimult ergas ja meeli ülendav laul. Sisult nagu hümn loodusele, imetlus ja kummardus Eestimaale. Looduse osaks on meist igaüks – niisiis on laul meile ja meist. Selle lauluga puhastub hing ja ärkab vaim.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele lauljatele?

Laulupeo repertuaar on kooridel kenasti selge. Kuid pelgalt päheõpitu laulmisel oled nagu leierkast, seetõttu on lauldes vaja emotsiooni – see toidab meie hinge, annab jõudu ning aitab jagu saada kurjusest.

Koorina lauldes peab õnnestumiseks meeles pidama, et tuleb hoolega jälgida dirigenti. See aitab luua emotsiooni ning on hädavajalik püüdlemaks selle poole, et oleksid kogu kooriga üks – nagu üks süda, mille lööke juhib koori ees seisev dirigent. Nii sünnib muusika!

Mõelge tänus ka oma õpetajatele ja juhendajatele, kelle pühendumine on meile andnud võimaluse laulukaare all koos laulda. Avardagu XIII noorte laulupidu teie vaimu ja hinge ning julgen öelda, et kõige ilusamad hetked sünnivadki läbi muusika.

Hingevalgust ning usku ühistesse pingutustesse! Rõõmsa kohtumiseni laulupeol!

Intervjuu ilmus laulu- ja tantsupeo uudiskirjas.