Saame tuttavaks, Liina Eero! Jutusta palun, kuidas oled jõudnud tantsuni ning mis sind täna sinu töös inspireerib?

Tantsinud olen kogu oma teadliku elu. Alustasin Sõlekeses ja sinna ma olengi jäänud. Nüüd olengi maast madalast kõik sammukesed läbi teinud, kuniks olen jõudnud liigijuhiks. Täna inspireerivad mind inimesed, kellega ma koostööd teen – ükski tants ei sünni ilma nendeta ja repertuaar on täpselt nende nägu, kelle tantsida see on. 

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtad liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole "Püha on maa"?

Selle tunde, mida tantsijana koged väljakul. Ma ise ei mäleta oma esimestest pidudest neid tantse ega liigijuhte, vaid seda, mis platsil toimus ja kui tore meil seal oli. See mälestus, oma rühma sees ja selle ümber, mille väljakult kaasa võtad kutsubki sind sügisel uuesti tantsusaali. 

Eelmine kord sain liigijuhina ka nii positivse laengu, sest ma töötasin inimestega, kes olid ülivõrdes tublid. Tänu nende ettevalmistusele tuli väljakuproovis kõik kohe välja ja kõigile jäi nendest päevadest tanstuplatsil hea tunne.

Kuidas asetub XIII noorte tantsupeo esimese ja teise klassi segarühmade repertuaar tantsupeo etendusse nimega "Sillad"? 

Iga inimene loob oma sildu ja meie esimene sild ongi oma pere ja koduga. Mõni sild ehk laguneb ja mõni on tugevam, aga kõige olulisem on kodusild. Kui see on tugev, siis sa võid käia eemal, isegi vikerkaart otsimas, aga saad kogu aeg tulla tagasi. 

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see Sinu hinnangul osalejatele esitab?

Esimese ja teise klassi repertuaar on hästi eakohane ja neile sobiv. Mängimine on ju nende põhitegevus, ning nende esimene tantski on tegelikult mäng, mida õppida on lausa lust. Ka vikerkaare laulu sõnade autor oli kirjutamise ajal ka esimese või teise klassi tirts. Kogu see repertuaar on läbi ja lõhki nende enda teema ja me ei suru neid kuhugi. Laseme neil olla täpselt nii, nagu nad on. 

Kuidas kollektiivid sinu hinnangul koroonapandeemia tänaseks on üle elanud? Kas sel aastal 60 aasta juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100 aasta juubelit tähistada?

Pandeemia ajal jäid edasi käima need, kes olid varem juba tegelenud tantsuga. Uusi enam nii palju ei tulnud, aga see aasta tuleb neidki juurde. Ma ise mõtleks, et äkki on mingi seos tantsupeoga.

Sisimas ma arvan, et see traditsioon jääb kestma. Võibolla see muutub, kasvõi tantsijate arvult, aga see oleneb juba meist – kas me teeme selle tantsu nii tantsijatele kui juhendajatele meeldivaks, sest sunniviisiliselt seda teha ei saa.

Ilmus laulu- ja tantsupeo uudiskirjas.