Valter Soosalu: kavatsen olla kohal ka siis, kui noortepidu saab 100-aastaseks

Noorte laulupeo segakooride liigijuht on sel korral Valter Soosalu, kes kinnitas intervjuus, et Eesti koorimuusika paneb noori lauljaid kõvasti pingutama ning sellega kaasneb tohutu areng.
Rääkige palun, kuidas olete jõudnud muusikani ning mis teid täna teie töös inspireerib?
Olen muusika sees olnud nii kaua kui mäletan. Ma ei pidanud kunagi otsustama, et hakkan muusikuks. Tänapäeval jätkan lihtsalt seda, mida olen alati teinud.
Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate nüüd segakooride liigijuhina kaasa XIII noorte laulupeole "Püha on maa"?
Nagu teisedki dirigendid, võtan kaasa kõik oma eelnevad laulupeokogemused. Läbi nende põimumiste tekitame aina uusi, mis loodetavasti rajavad väga pika teekonna laulupidude tulevikku.
Kuidas teie meelest suhestub XIII noorte laulupeo segakoori repertuaar peo üldise juhtmõttega "Püha on maa"?
Seekordset segakooride repertuaari on võimalik vaadelda mitut moodi. Mulle meeldib mõelda, et tõepoolest see tilluke laik maakeral, mida nimetame Eestiks, on meile püha. Pühad on meie puud ja metsamüha. Püha on meie kodu, mille lõhn on eriline. Ka laulmine on püha. Laulame seda kava nii, et mitte ainult küla, vaid kogu Eesti kuuleb.
Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?
Eesti koorimuusika paneb noori lauljaid kõvasti pingutama ning sellega kaasneb tohutu areng. Mõned koolikoorid on loodud alles möödunud sügisel ning see, et nad on juba suutelised laulma eesti kooriklassikat, teeb suurt rõõmu. Arvan, et seekordne segakooride kava nõuab tõsist tööd, aga on kõigile osalejatele täiesti kättesaadavas kauguses. Kõige olulisem on, et lauljad saaksid seda protsessi ka ise nautida.
Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia tänaseks on üle elanud?
Neid mõjusid on veidi tunda küll. Vahel pole viimastel aastatel häälemurde läbinud noormehed piirangute tõttu piisavalt hääletrenni saanud. Nii võtab neil oma uue hääle leidmine veidi kauem aega. Aga juba on ka kuulda, kuidas noored hääled siiski jõudsalt arenevad. Tuleb anda piisavalt aega ja asjaga tegeleda.
Kas sel aastal 61. aastapäeva tähistav noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et ligi 40 aasta pärast oma 100. aasta juubelit tähistada?
Kindlasti on! Kavatsen seal tingimata kohal olla!
Toimetaja: Kaspar Viilup