Tõnu Kaljuste, milline on teie esimene mälestus noorte laulu- ja tantsupeolt?

Oma esimesest laulupeost, mil olin 8-aastane, on meeles vägagi terav elamus. Mind nõelas mesilane ja isa palus mul mitte nii kõvasti häälitseda. Teiste esitatud vokaalist ma ei mäleta kahjuks enam midagi.

Isa nägi laulupeoga kõvasti vaeva, see oli kodus igapäevane teema. Pinget tekitav otsus, mida kavasse panna ja kes mis laulu dirigeerib, on vist iga kunstilise juhi peavalu siiani.

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte "Püha on maa"?

Globaalset. Seal sees on kaunis ambivalents. See on nagu lause, mida olen kirjutanud kõikidesse külalisraamatutesse üle maailma "…siin on ilus elada…".

Juhatate laulupeol Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm". Mis on selle teose tähendus teile endale?

Seda laulu jääb saatma eriline saatus, mis meid tabas peale teist maailmasõda. Ernesaks, kes kirjutas ENSV hümni, andis Koidula teksti viisistades märku: "Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, mu isamaa." See oli kui plaaster igale hingele, kes oli ehk hetk tagasi laulnud hümni sõnadega "Sa kõrgel leninlikku lippu kannad ja julgelt kommunismi rada käid."

Mulle meenub praegu Veljo Tormise sarkastiline lause: "Me kõik oleme süüdi, et elasime NSV Liidus." Paraku jääb selle laulu kontekst alati möödunud aegade võrku. Lauldagu enne ja pärast, mis iganes. Seda muidugi vaid minu jaoks. Õnneks ajad muutusid. Rasked ajad on loonud südamesse mineva laulupeo hümni, aga selliseid kahetisi ja raskeid aegu ei taha enam iial tagasi.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele muusikutele?

Laulge väärt tekste, mis teie hinge toidavad. Tekste, mis midagi tähendavad. Vaimustuge ja olge õnnelikud! 

Ilmus laulu- ja tantsupeo uudiskirjas.