Galerii: Tallinna lauluväljakul avati laulupidude allee
Peonädala esmaspäeval avati Tallinna lauluväljaku Mäe alal pidulikult "Laulupidude allee". Puiestee jätkab 1994. aastal pooleli jäänud laulupeomüüri traditsiooni.
Uue allee avamisel olid kohal Laulu- ja Tantsupeo SA juhid Margus Toomla ja Sten Weidebaum, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, lauluväljaku direktor Urmo Saareoja, laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg ning mitmed koorijuhid. Muusikalise etteastega esinesid Maarja Aarma ja Johannes Laats.
Äsja valminud allee on mõtteline jätk pooleli jäänud aumüürile, sest seda ääristavad kividele kantud viimaste laulupidude arvud. Uus allee viib jalutaja laulupeomüürini, kus on jäädvustatud kuni 1994. aastani toimunud laulupidudel osalenud kollektiivide ja lauljate arv. Alleel on nüüdsest olemas kolm uut tahvlit, mis erinevalt vanadest on varustatud pidude tunnuslausetega. Margus Toomla sõnul hakati pidudele lisama tunnuslauseid 2000. aastatel toonase Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhi Aet Maatee algatusel. Uued tahvlid tähistavad 2004., 2014., ja 2019. aasta laulu- ja tantsupidu.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tuleb kinnitada rahva selgroogu moodustavaid kultuuriväljundeid. "Ajalugu on sõna otseses mõttes kivisse raiutud, aga see kestvus sõltub ka kultuurikandjatest. Neid vastutuse kandjaid näeme sel laulupeol," sõnas Kõlvart.
Laulupeo juhi Margus Toomla sõnul rajati allee park 1969. aastal, mil sinna istutati 100 tammepuud. Allee ehitamisele eelnes põhjalik töö: initsiatiiv tuli Toomla sõnul lauluväljaku direktorilt Urmo Saareojalt ning projekti aitas rahastada Tallinna linn. Kui vana allee mälestustahvlid räägivad üldlaulupidudest, siis uued tahvlid rikastavad noortepidude traditsiooni. "Noortepeod on alati üldlaulupidusid täiendanud," sõnas ta.
Lauluväljaku direktori Urmo Saareoja sõnul ehitus veel käib – näiteks viimistletakse selle nädala jooksul veel alleed ääristavat valgustust. Proovideks saavad valmis neli joogiveekraani: kaks kraani tuleb peahoone juurde ning kaks Oru poolele. "Palju on vaja tegeleda märkamatute asjadega, näiteks kontrollida koostöös sideoperaatoritega mastide ja saatjate võimet. Samuti tuleb korda teha puudealused ning roheala," sõnas Saareoja. Kuigi töid planeeriti ette, jäi vahele jaanipäev. Seetõttu peavad ehitajad viimaseid töid tegema mitu korda kiiremini. Saareoja sõnul võivad ehitajad sellel nädala töötada kuni 24 tundi.
Toimetaja: Aet Kubits