Laulupidu peetakse Lätis 27. ja tantsupidu 17. korda.  

"Esimesel Läti laulupeol 150 aastat tagasi kõlas esimest korda "Jumal, õnnista Lätit!", millest hiljem sai Läti hümn. Kas võib olla ilusamat viisi rahvuse sünniks – lauldes?" lausus Läti president Egils Levits.

Ei mäletagi, mil oleks mitte ainult ühel päeval, vaid lausa samal ajal toimunud laulu- ja tantsupeo rongkäik nii Tallinnas kui ka Riias. Aga seekord see tõepoolest nii oli ja lätlased tähistavad 150 aasta möödumist esimesest laulupeost. See on väga pidulik ja oluline sündmus lätlaste jaoks.

Rongkäigus oli kohal 45 000 inimest ja Riiga arvatakse olevat kokku sõitnud umbes pool miljonit pealtvaatajat.

Laulu- ja tantsupeo moto on "Koos olla ja koos tunda", Riia eri paigus on toimumas üle 60 erineva ürituse, millest paljusid võiks pidada omaette peoks suure peo sees. Ja kui koroonaajal muretseti, mis laulupeotavast üldse saab, siis juubelipeol osalejate arv on sama mis enne piiranguid.

"See hetk on iga lätlase jaoks väga tähtis – kord viie aasta järel olla koos. Mis toimub valdades? Kas rahvas soovib tantsida?" küsis Jaunpiebalga tantsurühma juht Lasma Skutane.

"Soovib-soovib. Vähemalt Piebalgas kõik mingil moel tantsivad ja laulavad. Ja nii see peabki olema," vastas Jaunpiebalga tantsurühma liige Ernests Damroze.

Valkast Janis Cimze seminarist alguse saanud Eesti ja Läti laulupeotaval on ühine ajalugu, kuid praegustel pidudel näeme-kuuleme naabrite laule-tantse või kollektiive vähe. "Riga dimd" või "Riia kõmiseb" ülimenukas ettekanne Tallinnas vajaks järge nii Tallinnas kui ka Riias.

Läti laulu- ja tantsupeol teeb kaasa 1001 Janist ja 644 Ilzet. Vanim peoline on 96-aastane ja noorim saab varsti aastaseks. Ligi tuhandel lauljal ja tantsijal on peo ajal sünnipäev.