Saluveer on aastate jooksul olnud isiklikus kontaktis nii Sakamoto enda kui ka tema poja Neo Soraga. "Minu elu on viimased 25 aastat tiirelnud filmimuusika, tehnoloogia ja ka väga palju Aasia autorite ümber. Inimene, kelle suhtes mul juba noorukipõlves oli väga suur austus, oli Ryuichi Sakamoto," sõnas Saluveer.

"Meil oli väga suur soov teda Eestisse esinema kutsuda. Plaan oli seda teha juba 2011. aastal kui Tallinn oli kultuuripealinn," rääkis Saluveer. Iga üritus kukkus kahjuks tol ajal lõpuks läbi. 2010. aastate teises pooles sattus Saluveer Tokyos õppides aga üritusele, kus ta juhtus rääkima oluliste Jaapani kunstikuraatoritega. Kui ta mainis neile, et tema üks suur unistus oleks Sakamotoga koos projekti teha, ei osanud ta arvata, et järgmine päev maanduks tema meilboksi kiri, mis väljendaks helilooja valmisolekut Tallinnasse tulla.

Saluveer kohtus Sakamotoga New Yorgis, kus helilooja tollal elas. "See kohtumine ja need vestlused olid väga suurepärased ja avatud, sest tegu oli väga suure humanisti, näitleja, väga laia silmaringiga inimesega," rääkis Saluveer. Tema sõnul oli Sakamoto väga kursis, mis Eestis toimub, väga huvitatud Eesti muusikast. Suureks eeskujuks oli tal Arvo Pärt ning samuti teadis ta, et Andrei Tarkovski "Stalkeri" filmivõtted toimusid Tallinnas.

2020. aastal oli plaanis ka üks Sakamoto teos Eestis salvestada, kuid see langes ära Covidi ja helilooja vähihaiguse tõttu. Edasi suhtles Saluveer Sakamotoga siiski kuni käesoleva aasta jaanuarini. Sakamoto suri 28. märtsil.

PÖFF-il linastub helilooja filmirežissöörist poja käe all valminud "Opus". "See film on ikka väga eriline. Ta on võetud üles Jaapani ringhäälingu ühes kõige legendaarsemas telestuudios. Ma ei ole elusees kuulnud, et klaverit nii oleks salvestatud – seal oli üle 50 mikrofoni ja lisaks sellele, kuidas instrument kõlab, ruum kõlab, on veelgi olulisem see, kuidas seda klaverit mängib inimene või geenius, kellel pole elus enam midagi kaotada," kirjeldas Saluveer, kuidas Sakamoto filmis oma instrumendiga ühte sulab.

Saluveeri sõnul tahtis Sakamoto enda loomingust märgi maailmale maha jätta. "Omamoodi see film järgib sellist elukaare teed tema loomingu algusaegadest viimaste sketšideni välja," märkis ta. "Autorilt nõuab see teatud transtsendentaalset üleolekut elust või teatud sorti leppimist, et sa suudad kuidagi oma elu kokku võtta," tunnustas Saluveer.

"Oma olemuselt oli temas kindlasti mingi Jaapani tunnetus olemas, aga oma hingelt oli ta ikkagi väga globaalne," märkis Saluveer. "Looduse tunnetus ja püüd üritada vaadata asjade olemusse oli kindlasti tingitud tema enda kontekstist," lisas ta.

Saluveeri jaoks on Sakamoto olnud suureks eeskujuks tänu tema äärmiselt laiale ampluaale, tema panusest elektroonilise muusika arengusse filmimuusikani välja. Samuti tõi Saluveer välja Sakamoto oskuse end ja oma loomingut värskena hoida. "See, kuidas ta suutis iga paari järel taas mõtestada – ta oli kogu aeg kaks või kolm sammu ajast ees," märkis ta.