Tehisaru küsimustega filminduses ja loovmajanduses tegelenud Sten Saluveeri sõnul on tehisaru kasutamine filmitööstuses uus revolutsioon valdkonnas. Nii on reaalsus ja kindel tulevik, et järgmise aasta PÖFF-il on filme, kus on tehisintellekti abi kasutatud.

"Selles valdkonnas ei toimu arengud mitte enam nädalatega vaid päevade ja tundidega. Esiteks oleks võib-olla vaja harida meie filmi- ja kultuurivaldkonna juhte laiemalt, et mida see tehnoloogia teeb ja millist mõju valdkonnale avaldab. Teiseks meil võiksid olla meie enda tööstuses baasteadmised, kuidas me saaksime neid Eesti filmis laiemalt kasutada. Kui me räägime pahupoolest, siis ega mingeid reegleid ja praktikaid meil pole," selgitas Saluveer.

Režissöör ja stsenarist Rain Rannu on oma viimastes filmides kasutanud AI võimalusi. Filmis "Lapsmasin" kasutas ta tehisaru nii eriefektide loomisel, tõlgete ja subtiitrite tegemisel kui ka muusikapala loomisel. Tema sõnul on tehisintellekt väga efektiivne just tõlkimisel. Kõik "Vaba raha" subtiitrid on ChatGPT abil tehtud.

"Üks teine stsenaarium, mille kevadel kirjutasin, seal ma kasutasin väga tihti AI-d vestluspartnerina. Näiteks kui oli vaja mängida läbi olukorrad, mis tegelastega võiks juhtuda, palusin ChatGPT-l anda 20 varianti, mis tegelastega võiks juhtuda. Sageli olid sealt kaks varianti huvitavad ning nende pealt andis midagi edasi arendada. Aga seda, et ta sinu eest mingi vähegi okei stsenaariumi kirjutaks, seda veel ei ole, võib-olla ei peakski olema," rääkis Rannu.

Sten Saluveer märkis, et kuna kõik riigid on tehisaru kasutamisel samal stardipositsioonil, saaks Eesti oma väiksust ja paindlikku reageerimiskiirust ära kasutada. Ka Eesti Filmi Instituut tegeleb sellega, kuidas tehisaru filminduses kasutada ja mis võiksid olla võimalikud regulatsioonid.