Efektimeister Andres Kluge: eriefektid inimest filmides veel asendada ei suuda
"Näljamängud", "Star Trek: Discovery", "Ragnarok", "Estonia", "Tõde ja õigus", "Seltsimees laps" – need on vaid väike osa filmidest ja seriaalidest, mille visuaalset poolt on kujundanud efektimeister Andres Kluge. "Vikerhommikus" sõnas ta, et kuigi tehnika areneb meeletu kiirusega, siis täiesti usutavat inimest veel ainult efektidega konstrueerida ei anna.
Eesti eriefekti stuudioga Frostfilms on Kluge sõnul tegutsetud juba ligi 20 aastat. Hollywoodi filmide jaoks on Kluge eriefekte teinud ühe suurema Taani firma koosseisus. "Siin Eestis me teeme peamiselt põhjamaadele ja kohalikku. See on tegelikult üsnagi teadlik valik olnud, et me polegi väga hakanud neid Hollywoodi asju siia Eestisse tahtma."
Efektimeister on filmitootmisesse kaasatud tihti juba stsenaariumi algplaneerimise faasis. "Sõltuvalt filmist, mis tüüpi efekte on vaja, kas on vaja täiesti nullist luua, ära asendada, siis planeeritakse see üsna põhjalikult läbi, et saada võimalikult kuluefektiivne hea tulemus. Tihti on arutelu, kas on odavam näiteks mingi majafassaad ehitada või 3D-s luua. Näiteks Tartu 2024 vaheklipi loomisel Oti ja Märdiga tuligi sama diskussioon. Algul oli plaan teha fassaad, aga siis selgus, et teeme ikkagi odavamalt efektiga."
Eriefektide tegemine on küllaltki töömahukas protsess. Näiteks "Estonia" seriaali puhul, millele Frostfilms efekte tegi, läks ühe viiesekundilise kaadriga, kus laev kreenis on, sarja sisse alles 87. versioon sellest samast kaadrist. "See tagasiside on tihti see, et pole usutav. Kunagi ei saa täpselt seda näppu peale panna. Üllatavalt tihti tuleb see kaameravalikust. Et saada hea kaader Estoniast kreenis, pidime me minema kaameraga 3D-ruumis kuskil kilomeetri kaugusele sellest laevast. Aga seal on nii tihe sadu selle kauguse pealt, et sa tegelikult ei näeks mitte midagi. Siis hakkadki sealt neid vihmakihte ära võtma, seal midagi muutma ja siis lõpuks ta ei saagi päris usutav tulla," nentis Kluge.
Siiski arenevad eriefektid pidevalt üha suurema realistlikkuseni. "Juhuslikult sattusin siin vaatama paar päeva tagasi "Benjamin Buttonit" uuesti. Kui see välja tuli, siis see oli tõeline state of the art inimese näo tegemine, aga kui praegu vaatad, siis ikka väga ei usu. Inimese ootus läheb ajas märkamatult kuidagi eest ära. Mingid asjad, mis 10-20 aastat tagasi tundusid täiesti usutavad, siis praegu mingil põhjusel inimene enam ei usu seda," sõnas Kluge.
Kuigi eriefektid haaravad filmikunstis enda alla üha enam maad, siis inimese nägu ei suudeta Kluge sõnul veel täiesti usutavalt ainult arvuti abil teha. "See on kõige keerulisem asi üldse. On selline mõiste inglise keeles, nagu uncanny valley (õõvaorg- toim.), mis tähendab seda, et sa saad väga lähedale sellele, sa peaaegu usud, aga midagi ei usu."
"Päris sellist filmi, kus sul on kaks tundi tavalist draamat mitme inimesega, seda veel pole. Kindlasti on võimalik, aga see tuleks esiteks uskumatult kallis ja praegu veel ei tööta liiga hästi," kinnitas Kluge.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Janek Luts