"Loomaaia töötajad olid teinud väga head eeltööd ja nad olid lisaks Ameerikast kutsunud appi zoo-disainer Julia, nii et päris pea ees vette me ei läinud," rääkis põhiprojekti autor Ragne Sauman.

"Aga töö muutsid eriliseks ikkagi need erakordsed tingimused, näiteks kasvõi see, kui kõrged peavad olema loomadel piirded," lisas Sauman ning ütles, et erilist tähelepanu pidi pöörama just saarmastele.

"Seda öeldi loomaaia poolt kohe, et saarmad on küll väga armsad, aga nad on salakavalad – kui sa tekitad neile võimaluse, siis nad panevad plehku. Kogu aeg tuli mõelda ja vaadata, et midagi sinna piirde äärde ei paneks, mis annaks neile võimaluse põgeneda," rääkis Sauman.

Tööprojekti autor Eneli Niinepuu tõdes, et ei olnud ise kunagi Kagu-Aasia vihmametsas käinud, mistõttu vaatas ta inspiratsiooniks ära suurel hulgal loodusdokumentaale. "Need filmid avasid seda poolt, kuidas sealsed taimed ja loomad koos töötavad ja kuidas konkreetne loom üldse käitub oma keskkonnas. Näiteks kiskja binturong praktiliselt maa peale ei tulegi, tema käibki latvades. Ja siis sa mõistad, et sul on vaja suuremat ala temale ronimiseks, sest aediku alale tuleb ta väga harva," rääkis Niiepuu. 

Pilvemetsa jaoks telliti pea sada erinevat taimeliiki erinevates kasvufaasides. "Mulle endale hirmsasti meeldivad tarbe-kruvipuud. Nad kasvatavad imelisi pallikujulisi vilju ja siin on üks puu juba viljunud. Minu jaoks selle taime nimi ja tema arhitektuurne kuju on nii äge," ütles Niinepuu ja lisas, et nende sooviks oli saada Pilvemetsa avamiseks vähemalt osad taimed 5-7 meetri kõrguseks.

"Tahtsime, et inimene tunneks ennast taimede kõrval ikka juba väiksena. Need puud on nüüd peale istutamist saanud peaaegu aasta kasvada ja koos loomadega siin kohaneda ja iga kord, kui ma siia tulen, on see pilt erinev," rõõmustas Niinepuu ning tõdes, et mitte kõiki taimi ei õnnestunud integreerida elustaimedena, mistõttu on ka mõningaid mulaaže. 

"Samas on tore näha, et mõnes kohas võtab loodus juba juhtimise üle – peenraservadele on tekkinud samblad ja mõned taimed on juba seemendanud ja hakanud ise kuskil kasvama. Ühe puusõnajalaga on toodud ilmselt mingid seemned kaasa, mis on tema soomuste vahel tärganud. Seda kõike on endal nii põnev jälgida," lisas ta. 

Ragne Saumani sõnul võib tehtud tööga rahule jääda. "Väga mõnus, väga ilus ja kui sa tuled siia sisse, siis sa tunned, et oled täiesti teistsuguses keskkonnas ja üldse mitte Eesti kliimas."