X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Urmas Vadi: head lugu ei pea tõde kuidagi segama

Foto: Georg Savisaar / ERR

Urmas Vadil ilmus eelmise aasta hilissügisel romaan "Kuu teine pool". Vikerraadio saates "Loetud ja kirjutatud" sõnas kirjanik, et kuigi raamatu aluseks on tema kogemused, siis ei ole tegemist autobiograafiaga.

Vadi sõnul huvitab teda üha enam realism. "Ma ei tea, kas see raamat on realism, see pole ka minu öelda. See, mis toimub inimeste vahel paelub mind järjest rohkem," avaldas ta. "Ma ei tahaks muutuda ka selliseks tõsi-tõsi kirjanikuks, kes kutsub lapsi lugema ja kui ei oska, siis saab tukast sugeda, et mingit nalja ei tehta. Minu jaoks on ikkagi need mõlemad pooled hästi olulised."

Kuigi "Kuu teine pool" on Vadi sõnul veidi sünge ja tõsine, siis ei tahtnud ta, et see jääks tunde- ja pisarakiskujaks. "Mingil hetkel sa võib-olla naerad, aga siis ühel hetkel mõtled, mille üle ma naeran. See naer ei ole ka lihtsalt nali iseeneses, vaid see ongi maailmanägemise viis, minu reaktsioon maailmale," ütles Vadi.

Vadi sõnul võib "Kuu teist poolt" nimetada ka armastusromaaniks, milles armastus väljendub just ema-poja suhtes. "Minajutustaja räägib justkui endast, aga see ema on sellisel tähtsal kohal ja kogu aeg on sellise armastuse või läheduse otsimine või mõistmise soov."

Saatejuht Maarja Vaino pani tähele romaanis ka surmatantsu motiivi. Autor polnud ise seda varem tajunud, kuid nõustus tähelepanekuga. "See on tõepoolest esimene kord, kus ma mõtlen, et seda on seal justkui palju," sõnas ta. "Minajutustajat käivitab hirm, et ema sureb ära. Võib-olla ongi kõige hirmutavam asi lapse jaoks see teadmine, et ema või isa sureb ära. See on ka asi, millega romaaniema hirmutab enda last, ta arvab, et ta suudab mingit korda luua läbi selle. Kuid see trauma, mida ta sellega tekitab, see teema hakkab algusest peale tiksuma. Surm on ka selline keeruline kurvidega tüüp, kes võib tulla siin või seal, kuid tuleb, siis kui ta tuleb," rääkis Vadi.

"See minajutustaja suures osas olengi mina," märkis Vadi, kuid lisas, et tegu pole siiski autobiograafiaga. "Sul võib olla mingi kogemus või hea lugu, mis on elust justkui võetud, aga head lugu ei pea tõde kuidagi segama. Isegi, kui see on sulle väga lähedal, mingisugune intiimne lugu või lugu, siis sa pead natuke distantseeruma sellest ja vaatama seda loona, mõtlema, kuidas ma selle loo võimalikult huvitavalt ja hästi kirja panen," rääkis Vadi, kuidas raamatus ongi sees tema kogemused, tema hirmud, unistused ja painajad.

Samuti kerkib raamatus esile teema, kuidas inimesed oma lähikondlasi mõistavad või ei mõista. "Mind on päris pikalt huvitanud, kas meil on võimalik üldse teist inimest kuidagi üdini mõista või kui lähedale me teisele inimesele saame," sõnas Vadi. "Või kasvõi see, kas me saame kedagi aidata, kui on näiteks lähedane inimene, alkohoolik – teda ei ole võimalik aidata, sa võid küll mõelda, et ma aitan, olen temaga koos, võtan tal pudeli käest ära, aga sul ei ole võimalik aidata teda tegelikult. Kui ta tahab, siis ta aitab ennast ise," ütles Vadi.

"Need on sellised huvitavad küsimused, millel vastust ei ole, aga neist saab kirjutada raamatuid," sõnas Vadi.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Loetud ja kirjutatud", saatejuht Maarja Vaino

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: