Aastatel 2019–2021 kirjanikupalgal olnud Vadi sõnul andis palk võimaluse rahulikult kirjutada. "Ma ei pidanud kuhugile kõrvale muid asju tegema minema," ütles ta.

Kirjaniku sõnul tuleb liigagi sageli ette olukordi, kus temalt küsitakse, mis tööd ta teeb. "Aga keegi ei küsi näiteks maakleri käest, mis tööd sa teed – maakler on maakler. Tegelikult teeb kirjanik samamoodi tööd. Kirjutamine ongi töö," sõnas Vadi. 

Romaan "Kuu teine pool" räägib ühe noormehe kasvamisest. Vadi on sinna sisse põiminud autobiograafilisi mälestusi, aga kokkuvõttes on tegemist siiski fiktsiooniga. "Minu jaoks on kirjanduse ja eriti romaani puhul kõige olulisem see, et ükski tõde ei tohi head lugu rikkuda," muheles ta. 

Häid lugusid aitab Vadil kirjutada hea jälgimisoskus, mis sai omandatud juba ülikoolis raadiorežiid õppides. "Meil oli kursuse õppejõud Rudolf Allabert, kes oli vana näitleja ja tema õpetas, et vaadake ja jälgige inimesi, mõelge neile mingisuguseid lugusid taha. Ta esitas vahel ka selliseid küsimusi, et mitu astet on meie koolitrepil? Mitte keegi ei teadnud! Aga siis tasapisi hakkad rohkem kohal olema ja märkama," meenutas kirjanik. 

Erinevates Eesti teatrites autorilavastusi välja toonud Vadi nautis väga viimast koostööd Vanemuise trupiga, kellega toodi kevadel Sadamateatris lavale Artur Alliksaarest inspireeritud "Sada grammi taevasina". Teksti looma hakates on Vadil reeglina algusest peale selge, kas tulekul on romaan, näidend või novell.

"Eks mõned lood on tõesti sellised, et sellest võiks kirjutada nii näidendi, romaani kui ka novelli. Reeglina tunned kõhutundega ära, mis on õigem. Sest mis on novell? See on see, kui sa kõnnid mööda hästi kitsast koridori, hakkad jooksma ja siis keegi teeb ukse lahti ja sa lendad peaga vastu ust, selline korralik nätakas," võrdles Vadi, kelle sõnul on näidendis kõige olulisem käivitav sündmus.

"Romaan on aga nagu suur mutreid ja polte täis aiakäru täis ja sina pead siis nendest varuosadest kokku panema kas vana auto, uue auto või hoopis pesumasina," kirjeldas ta.