Oktoobri lõpus valmis saanud Vadi viies romaan "Kuu teine pool" räägib kirjaniku sõnul ühe mehe kasvamise loo. Kuigi tegemist ei ole dokumentaalromaaniga, on Vadi sõnul mingil määral kaante vahele saanud ka tema enda lugu. Siiski märkis kirjanik, et tema jaoks ei ole kõige olulisem tõde taga ajada.

"Minu jaoks on ikkagi oluline see, et tekst oleks oluline ja huvitav. Õhtu lõpuks loeb ikkagi see, kas sa kirjutasid hea raamatu või mitte. Ega ma ise ka ei tea, mis seal on dokumentaalne ja mis ei ole," tõdes ta.

Oma romaanides peab Vadi oluliseks, et need oleksid õhulised. Selle tagamiseks paneb ta enne raamatu kirjutama hakkamist teose struktuuri paika. Selgeks saavad nii loo algus kui ka lõpp, tegelased ning sündmustik.

"Teinekord kui tekib mingi segadus, nii-öelda writing stop, siis ma pöördun paberite juurde, et näha, kus ma pean olema ja kuhu edasi liikuma. Kui struktuur on hästi selge ja tugev, siis sedavõrd lihtsam on mõnusalt kirjutada, fantaseerida ja tekstimõnu tekitada," avaldas Vadi.

Küll aga tunnistas ta, et isegi kui täpne struktuur on paigas, kipub loo algne mõte alati natukene muutuma. "Tegelased hakkavad lõpuks ise tegutsema. Nad hakkavad ise enda liine vedama ja sealt tekib mingi omaette mäng," selgitas ning lisas, et see teeb kogu protsessi väga põnevaks

Seda, et raamatut kirjutades kaob järg niimoodi käest ära, et peab poole peal toimetaja appi kutsuma, pole Vadi kogenud. "Sa pead ikkagi ise hakkama saama. Kirjaniku töö on üksildase inimese töö," tõdes ta. "Ma kujutan ette, et kui ma oleks ise toimetaja ja poolel teel keegi ütleks, et tal kadus mõte ära ja ma äkki ma saan teda aidata, siis sellest loost ei tuleks midagi. Sa pead ikka ise välja kandma," usub kirjanik.