Mõte kinos Artis animeõhtuid korraldama hakata tuli Puustil, kui ta kinos tööle asus ning suure animekultuuri ja Aasia filmi fännina suure täitmist vajava augu avastas. Möödunud kevadest alates on ürituse populaarsus tõestanud ka kohalikku nälga Jaapani animatsioonide järgi.

Anime populaarsus sai ülemaailmse hoo sisse 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, kui suured animed nagu "Dragon Ball Z", "Pokemon" ja "Digimon" dubleerituna läänemaailma jõudsid. "Tänaseks on see täiesti normaalne. Kui mina veel koolis käisin, siis küsiti, et mis sul viga on, et sa animet vaatad. Tänapäevaks on pigem vastupidi," sõnas Puust Klassikaraadio kultuurisaates "Delta".

Puusti sõnul on tegu eraldi kunstivormiga. "Sellepärast me kasutame ka sõna anime. Ta pole anima või animatsioon, või noh, on animatsioon, aga Jaapanile omapärases stiilis. Tegelikult on see tohutult mõjutanud ka muid meediumeid, sest inimestele väga meeldib selline naiivne positivism. Neil on nähtus nagu honorifics, mis tähendab sellist austamise kultuuri, mida meie läänemaailmas võib-olla nii tihti ei näe," selgitas Puust, lisades, et oma töö teeb ära ka meediumile omane piiritu fantaasia.

Animet võib näha nii filmi vormis, aga kõige sagedamini siiski seriaalidena, mis põhinevad mangadel ehk Jaapani koomiksitel. "Seda nimetatakse mangaks, sest seda ei loeta samamoodi nagu meil. Mangasid loetakse tagantpoolt ettepoole ja paremalt vasakule, mitte vasakult paremale. Siis on olemas veel manhwa'd, mis on Lõuna-Korea koomiksid, millel omakorda põhineb Lõuna-Korea anime. Hiina animatsioonid on kolmas teema, mis on viimase 10 aasta jooksul hakanud pead tõstma," ütles Puust.

"Hiina animatsioon on tegelikult tulnud päris suure tormiga, sest hiinlastel on kvaliteet kõvasti kõrgem võib-olla kui mujal. Kui inimestel tekib huvi, milline võiks olla tugev Hiina animatsioon, siis näiteks Netflix ja muud voogedastusteenused Eestis näitavad päris mitut ilusat 1,5–2-tunnist Hiina animeeritud filmi. Enamasti on need seotud Hiina mütoloogiaga ehk siis kui ei ole selle teemaga kursis, siis neil on tõesti väga ilusaid, tõsiselt emotsionaalseid ja kvaliteetseid animatsioone," lisas Puust.

Puusti hinnangul dikteeribki Aasia juba kogu animatsioonimaailma. "Seda juhtub väga harva, et läänemaailm suudab sellele vastu panna. Isegi kui tulevad uued Disney või Pixari animatsioonid, siis neil ei ole enam sellist jõudu nagu 1990. aastatel või 2000. aastate alguses, kus kõik olid kinos ja järjekorras," sõnas Puust.

Anime on paljudele inimestele olnud ka sissejuhatus Jaapani kultuuri. Ka jaapani keel on tänu animatsioonidele palju populaarsemaks saanud. "Mina ise sattusin ka samamoodi jaapani keele otsa. Avastasin samurai kultuuri. Sealt õpib läbi animede Jaapani ajalugu. Kuidas on need seotud hiina keelega ja kuidas nende keeled on seotud Lõuna-Koreaga, mis konfliktid neil on olnud, kes on keda rünnanud, kes millal okupeerinud. Aastate möödudes see muutub kuidagi nii tavaliseks, et sa pole märganud, et sa oled teise kultuuri poolt võib-olla isegi natuke ülevõetud," tõdes Puust.

Puusti vaatluste tulemusel on nende kino keskmine animefänn umbes 25-aastane ja alla 30 aasta vana. "Minu soov tegelikult oleks, et ka 40 ja peale inimesed ikkagi vähemalt tuleks ja prooviks ära. Elu on näidanud, et kui sa vaatad ära, saad selle emotsiooni kätte /.../, siis sa pärast ikkagi istud ja mõtled, et see oli vägev," ütles Puust.