"See lavastus on seisundikirjeldus, kutsume vaataja ühte ruumi ja siin ruumis valdavad teatud meeleolud ja võibolla need meeleolud võiksid kaudselt peegeldada neid meeleolusid, mis tänases päevas inimesi ka valdavad ehk et üritad maailmast aru saada, üritad seda põhjendada, kuidagi loogiliselt seletada, aga kuidagi see loogika ei toimi ehk justkui otsid vastuseid valest teatmeteosest või raamatust, sest aeg läheb nii kiiresti edasi, kõik on pidevas muutuses ning sa kuidagi nagu ei jõua järgi ehk see kulgemine on järgi jõudmise püüd, aga ikkagi jääd kogu aeg maha," kirjeldas lavastaja Mart Kangro.

"See lavastus koosnebki sellistest kildudest ja need killud on meie eludest, mälestustest ja see teebki tüki kuidagi huvitavaks, et need muutused ja transformatsioonid, mis siin toimuvad, ei ole kuidagi ühesed nagu nad ka elus ei ole, vaid seal toimuvad mingisugused nihked, kus üks asi ei ole veel lõppenud kui juba tuleb midagi muud, ja need vahepealsed hetked ongi need, mis saavad olema kõige huvitavamad," ütles osatäitja Katariina Tamm.

"Kui räägitakse kogu aeg sellest, et maailm läheb kogu aeg kiiremaks ja kiiremaks ja kuhugi ei jõua ja midagi põhjalikult enam ette ei võeta ega tehta, siis Mart lavastajana on küll see, kes võtab asjad väga põhjalikult ette ja loob meile siia selle ruumi kus me saame süvenenult, keskendunult ja kontsentreeritult tegeleda sellega, mida publik näeb, kui ta siia saali tuleb," ütles osatäitja Rasmus Kaljujärv.