Viimati oli Tallinnas linnaarhitekt ametis 2019. aastal. "Mul on jube hea meel selle uudise üle," kommenteeris Arjus pealinna plaane. "Sellise pädevusega inimese olemine linnastruktuuris on ülitähtis."

Arjuse hinnangul on Tallinnast linnaplaneerimise vaatenurgast viimastel aastatel mitmeid häid sõnumeid tulnud. "Räägitakse sellest, kuidas me ehitame jätkusuutlikku ühiskonda niimoodi, et linnaruum seda ka toetaks – et meie liikuvuskeskkond oleks läbimõeldud, et me ehitaksime linna mõistlikult ja kompakselt selliselt moel, et inimesed ei peaks ära põgenema ja head elukeskkonda väljastpoolt otsima," tõi ta välja ning nentis, et valglinnastumine, millel on mõju nii rahakotile kui ka keskkonnale, on endiselt suur trend.

"Me näeme, et kui ressursside kallinemine järjest rohkem süveneb, võivad hästi paljud inimesed liikumisvaesusesse jääda. See on päris oluline probleem ja selliseid probleeme on tegelikult veel, mille algpõhjus ongi halb linnaplaneerimine," märkis Arjus.

Hetkel on Tallinnas koostamisel mitu üldplaneeringut. Arhitekti sõnul on üldplaneering koostamine ülioluline protsess, mille käigus pannakse paika mängureeglid, kuidas linna edasi arendada. "See, et linnaarhitekti roll tuuakse praegu mängu, on väga hästi ajastatud," leiab ta.

Arjus rääkis, et tänaseks on Tallinnas võetud eesmärgiks jalakäijate ja jalgratturite osakaalu tõstmine. "See on sihina seatud ja selle eesmärgi nimel tuleb tööd teha," rõhutas ta.

Selleks, et kõik liiklejad tänavale ära mahuksid, tuleb arhitekti sõnul vastu võtta otsuseid, mis võivad osades liiklejates lühiajalistelt ka pahameelt tekitada. "Samas kui ma vaatame näidet, mis hiljuti valmis sai, Vana-Kalamaja tänav, siis mulle tundub, et valdavalt inimestele meeldib see keskkond, mis sinna loodi ja seal on kõigil võimalik liikuda ja olla," tõi ta näite. "Ka autoga saab seal sõidetud, aga tunned kohe psühholoogiliselt, et siit ma läbi ei kihuta, see ei ole hea mõte."

Samuti alandati hiljuti Liivalaia teel lubatud sõidukiirust. "Selle ääres on palju haridusasutusi, see on keskkond, kus paljud lapsed liiguvad ja ilmselgelt see ruum peaks olema turvalisem, meeldivam ja mõnusam," märkis arhitekt.

Küll aga loodab ta, et peagi muutub ka Liivalaia üldpilt. "Kui me ruumidisaini ei muuda, vaid paneme lihtsalt uued märgid välja ja teeme trahvi, siis sellest ei piisa, ka ruumilahendus peab muutuma," sõnas ta. "Lõppude lõpuks on nii, et kõik inimesed kohanevad. Nii kui ruum muutub, kohaneb ka inimene," usub Arjus.