Maa- ja ruumiametis töötav riigiarhitekt juhib strateegilist ruumiplaneerimist üle Eesti, ühendades arhitektuuri, planeerimise ja ruumiloome riiklikul tasandil ning toetades kohalikke omavalitsusi kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel.

Arjus kinnitas "Terevisiooni" saatejuhile, et jäi pärast esimest tööaastat ellu. "Eestis on riigiarhitekti roll väga mitmekesine. Kui me Euroopas ringi vaatame, siis riigiarhitekte väga palju ei ole ja nad täidavad hästi erinevaid ülesandeid. Aga Eestis loodi see ametikoht samal hetkel maa- ja ruumiametiga, mille mõte oli tsentraliseerida maad ja ruumi puudutavad riigiteenused ühte kohta kokku," selgitas Arjus.

"Lõpuni seda veel ellu viidud pole. Näeme, et meil on ka kasvuprogramm olemas, et rohkem tsentraliseerida. Aga sel hetkel loodi ka riigiarhitekti roll," sõnas Arjus, kelle alla kuulub teenistus, kus on kolm osakonda, mis tegelevad planeerimisülesannetega, riigimaa strateegilise juhtimise ja maa hindamise ning kinnisvaraturu analüüsiga. "Seal on üle 35 inimese," märkis ta.

Esimesest tööaastast peab Arjus üheks kõige olulisemaks muutuseks riigimaa aktiivset juhtimist. "Siiamaani on seda maaportfelli, 20 000 kinnistut üle Eesti, hallatud liiga passiivselt. Oleme ühe aastaga päris aktiivselt hakanud seda portfelli arendama ja koos omavalitsustega arutama, kuidas seda riigimaad läbi mõelda, väärindada, planeerida, nii et sellest oleks kasu meie ruumilisele arengule," sõnas Arjus.

Üheks oma peamiseks missiooniks peab Arjus valglinnastumisega tegelemist. "Iseenesest see, et meil on Eestis vaja uusi eluasemeid, on elementaarne. Ongi vaja erinevaid elukohti ja uute asulate loomine ei ole tingimata halb asi. Valglinnastumise all mõeldakse seda, kui tehakse lihtsalt üks elamuküla, aga ei mõelda kõige muu peale: kuidas sinna pääseda, kus on kool, kus on lasteaed, kus on teenused."

"Tänasel päeval enamik omavalitsusi saavad sellest juba ka aru, et selline mõtlematu valgumine on probleem. Selle tõttu väheneb ka põllumajandus- ja metsamaa. Riigiarhitekti roll on parendada seda trendi esiteks läbi oma teenuste ja teisest küljest tuua kokku kõik osapooled, kes sellise väljakutsega on seotud. Ma näen ka seda, et meil on väike riik küll, aga info on üsna killustunud."

"Probleem algab sellest, et linnast välja kolimisel on kaks põhjust. Üks on emotsionaalne, linnakeskkonnast ei leita meeldivat elukeskkonda, autostumine kasvab, müra on suurem, haljastus väheneb. Järelikult peame tegelema ka nende linnadega. Teine põhjus on rahaline. Planeeringud venivad ja selle tõttu on ka korterite ja elupindade kättesaadavus linnas raske või lihtsalt väga kallis. Tuleb tegeleda ka sellega, et planeeringumenetlused läheksid kiiremaks," tõdes Arjus.

"Aeglased on nad sellepärast, et planeeringute ümber on väga palju erinevaid osapooli. Tundub küll, et võiks ühe maja siia ehitada, aga tegelikult on ümberringi erinevaid kogukonnaesindajaid, kellel on mingi arvamus, erinevaid piiranguid. Põllu peal lehmakari sinu planeeringut ei vaidlusta."

Järgmisest aastat lisandub seadusega riigiarhitekti ülesannete hulka ka järelevalve planeeringute kiiruse üle. "Kui me näeme, et planeeringud venivad aastaid, midagi ei ole toimunud, siis meie kutsume osapooled kokku. Kuni selleni välja, et kui on päriselt pahatahtlik takistamine olnud, siis on võimalik ka sunniraha määrata, et planeeringud edasi liiguksid."

Arjus tõdes, et maa- ja ruumiametis ollakse valvsad bürokraatia kasvatamises. "See on kindlasti ka üleskutse, et juhul kui keegi tajub, et kusagil on korduvaid takistusi, miks me ei suuda kompaktselt ja kiiremini oma linnasid ja asulaid arendada, siis neist takistustest teada anda. Väga tihti need takistused on väga kummalistes kohtades, mille peale ei pruugi isegi tulla. Meie ülesanne rakendusasutusena on koguda sellist teadmist põllu pealt kokku ja poliitikakujundajatele edasi anda," märkis ta.

"Õnneks on ka riigi tasandil hakatud väga palju bürokraatia vähendamisega tegelema. Üks väga suur muudatuste pakett jõudis tegelikult ka planeerimisseadusesse, mille mõte on ka see, et võib-olla oleme liiga kontrollivaks ühiskonnaks muutunud, peaksime rohkem usaldama, mida teised teevad. Igasugused riigiametid ei pea nõudma nii palju asju, vaid just usaldama seda, mida teha tahetakse," lisas ta.