"Turandot" on orientalistlik muinasjutt, mis räägib loo kaunist ja ligipääsmatust printsess Turandotist, kelle suhtumine vastassoo suunal on põlglik. Kujutlemata elu kellegi kõrval, on printsess kosilastele välja mõelnud kolm mõistatust. Hukatakse kõik, kes mõistatusi lahendada ei suuda. Siis aga saabub salapärane prints Calaf, kes teab õigeid vastuseid… 

Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendi Risto Joosti sõnul on Puccini "Turandot" üks ooperiajaloo ikoonilisemaid teoseid. ""Turandot" on Puccini ooperite sümbioos. Seal on hingematvalt kaunid lüürilised liinid, koomilised elemendid ja karakterid, ning massiivsed kooristseenid rikkalike orkestripartiidega. See kõik matab publiku heas mõttes enda alla. "Turandot" Vanemuise teatrilaval on ajalooline sündmus, sest Eesti teatriloost on seni nimetada vaid kolm "Turandotti": 1935. aastal esietendus Vanemuise teatris draamalavastus Schilleri näidendi põhjal, 1939. aastal jõudis Estonias publiku ette Puccini täismahus ooper ning 1995. aastal selle kontsertettekanne," rääkis Joost.

Haiguse tõttu jäi Puccinil ooper lõpetamata. Nii kirjutasid ooperile oma lõpud Franco Alfano ja Luciano Berio. "Vanemuise teatris jõuab ooper lavale Alfano kirjutatud lõpuga, mille omal ajal kiitsid heaks Puccini perekond ja ihudirigent," jagas Joost.

Ooperi "Turandot" toob Vanemuise teatrilavale itaallane Giorgio Madia, keda Joost iseloomustab kui suurepärase esteetilise käekirja ja dramaturgilise kirjaoskusega lavastajat.

Giorgio Madia ütles lavastust kirjeldades, et ehkki loo juured ulatuvad tagasi Lähis-Ida folkloori ja mütoloogiasse, on võimatu seda seostada ühe autoriga ja just see ongi tema jaoks võluv: "Seetõttu tahtsingi lavastuse luua kui orientalistliku muinasjutu. Entusiasm aasiapärase või idamaise esteetika vastu vältas kogu Euroopat mitu sajandit. Ei "Turandoti" libreto autorid ega helilooja reisinud kunagi Aasiasse, vaid kujutasid seda paika ooperis nii, nagu see nende fantaasias näis. Mulle meeldib nimelt, et tegemist pole realismiga, vaid kujutluspildiga, mille väljundiks on chinoiserie ehk hiina kunsti euroopalik tõlgendus."

Solist Aile Asszonyi sõnul peetakse nimirolli üheks väljakutsuvamaks. "Itaalia repertuaaris peetakse seda üheks kõige väljakutsuvamaks rolliks, kuigi ta ei ole väga pikk. Ma tahaksin öelda, et selle ooperi nimi võiks vabalt olla ka Calaf, kes tõesti on terve õhtu laval ja kannab tegelikult seda ooperit, aga Turandot on lihtsalt võimas," rääkis Asszonyi.

Sini-valgete kostüümide ja lavakujunduse loomisel koguti inspiratsiooni Hiina portselanist vaasidelt, kaussidelt, tassidelt ja taldrikutelt. "Muusika ja selle idee, et see on üks hiina muinasjutt – need läksid nagu omavahel lavastajaga kokku, kui me esimest korda tema juures Milanos kohtusime. Seal tuli see mõte vaadata hiina portselani poole. Maalitud hiina vaase, mis on ka kõik maalitud lood, see andis selle võtme. See on nagu ühe vaasi lugu," selgitas kunstnik Maarja Meeru.

Giorgio Madia ja Maarja Meeru koostöös on varem Vanemuise lavale jõudnud operett "Viini veri", ooper "Carmen" ja ballett "Gatsby / La Dolce Vita".

"Turandoti" nimirollis on eri koosseisudes Aile Asszonyi või Liene Kinča (Läti), prints Calafi rollis Kristian Benedikt (Leedu) või David Goldberg (Iisrael). Teistes rollides on laval Tamara Kalinkina (Ukraina) või Kadri Kõrvek (RO Estonia), Pavlo Balakin (Ukraina/Eesti) või Märt Jakobson, Simo Breede või Taavi Tampuu, Roland Liiv (Soome RO) või Mart Madiste (RO Estonia), Rasmus Kull või Hisatoshi Nezu, Atlan Karp või Kristjan Häggblom, Hisatoshi Nezu või Oliver Timmusk, Oliver Kuusik või Juhan Tralla, Karmen Puis, Grete Oolberg, Helen Hansberg.

Kaasa teevad Vanemuise sümfooniaorkester, Vanemuise ooperikoori laiendatud koosseis, Vanemuise balletitrupp, Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased, Tartu poistekoor ja Jakobi Mäe teatristuudio õpilased.

"Turandot" esietendub Vanemuises 13. aprillil 2024.