Olav Ehala kirjutas muusikali "Buratino" 1975. aastal Lätis sõjaväeteenistuses olles, Eesti Noorsooteatri lavale jõudis muusikal esimest korda paar aastat hiljem, siis juba koos Juhan Viidingu laulusõnadega.

Olav Ehalal jätkub noorte lavapartnerite kohta vaid kiidusõnu. "Lavastaja ja liikumisjuht on neid väga tublisti juhendanud ja tore on, et ka kõige pisemad, kes muidu tihtipeale on püsimatud, on suutelised korda pidama lava peal," kiitis helilooja.

Vastukaaluks kiitsid Buratino osatäitjad Ehalat, kes Papa Carlo rollis lavale astub. "Ta sobib sellesse rolli, kohe näebki välja nagu Papa Carlo, ta on meile väga hea isa," kiitsid noored näitlejad. "Iga kord kui ta seda lõpulaulu laulab, on mul pisarad silmas, ma absoluutselt armastan teda selles rollis, ta ongi meie Papa Carlo," kiitsid ka teised osatäitjad.

Osatäitjate sõnul tekitab see lugu koos muusikaga neis ainult positiivseid emotsioone ning roll ise pakub elevust ja uudishimu. "Paljud on väga emotsionaalsed ja on toonud ka pisaraid silma, kui on näiteks läbimängud olnud, siis kui Olav ise laulab enda laule, neis lauldes on lihtsalt suur rõõm, sellepärast, et need on nii erilised. Näha, kuidas Olav Ehala ise on seal kõrval, see on lihtsalt väga südantliigutav," tõdes Buratinot kehastav Alfons Väljamäe.

Lavastaja Tanel Saare sõnul on tegemist positiivse looga, kus lõpuks hea võidab kurja. Lisaks meeldejäävale muusikale teevad loo eriliseks lapsed, kelle kanda kogu lavastus on.

"Ma julgen öelda, et see lavastus on eriline, see erineb teistest varem Eestis tehtud lavastustest just sellepärast, et siin on nii palju rahvast korraga ja nad on kogu aeg laval," lausus Saar.

Noorte vaatajate arvates räägib "Buratino" lugu rahast ja õnnest ning need teemad on kõnekad ka tänapäeval. "Nojah, ikka on pangakonto tühi, loomulikult on raha vähe," nentisid noored vaatajad Christoph ja Ragnar.