Ilmar Trull: ma ei kavatse lapsi muserdada
Hea tuju luuletajaks peetud Ilmar Trull märkis, et kuigi tema loomingus on ka mõtlikke luuleridu, ei kavatse ta lapsi muserdada ja oma luuletustesse sügavat traagikat panna.
Luuletaja Ilmar Trulli sulest on elu jooksul ilmunud ligi 1500 luuletust. "See on 28 aastat iga nädal, nii et see ei olegi nii põrutav arv selle aja kohta," leiab ta. "Need kõik on mul arvutis olemas."
Trulli looming on peamiselt lastele suunatud. "Mõnikord kipuvad need natuke üle võlli minema: nagu kui laps värvib pliiatsiga pilti, läheb vahel üle ääre. Mul läheb ka vahel pisut üle ääre, aga palju ma ei lase," muigas ta saates "OP".
Trulli koha on öeldud, et ta on hea tuju luuletaja. "Ma ei tea, kas see on päris tõsi, sest kõik mu luuletused ei ole rõõmust rõkkavad, päris mõtlikke veidraid asju on ka sees, aga suurem osa on kindlasti rõõmsad. Ma ei kavatse lapsi muserdada ja sügavat traagikat sinna panna," märkis ta.
Luuletajana käivitavad Trulli sõnad ja riimid. "Mõned on ka sellised, et ma teen mingil teemal, tahan midagi öelda, aga need on kindlasti vähemuses. Enamasti lähen sõnade sabas," rääkis ta. "Mul ei ole inimkonnale nii suurt sõnumit, et ma pean lihtsalt ära rääkima. Mind huvitav, kui riim ja rütm välja tulevad."
Trulli sõnu on tema luuletused aastatega palju muutunud. "Ma hakkasin luuletama nooruspõlves, kui tekkis järsku huvi. Proovisin, kas tuleb välja. Midagi tuli, huvitav oli, siis ma natukene luuletasin ja andsin välja kogu "Millest mõtled, seljaaju?". Olin rahul ja püüdsin edasi teha, aga vaatasin, et eriti nagu ei tule, tuleb mingit jama ning jätsin järele. 1980. aastate alguses lõpetasin luuletamise ära. Kui Ekspressist pakuti, kas tahan laste leheküljele teha, siis ütlesin okei, proovime. See nüüd kestab siiamaani," rääkis ta.
Lehes ilmuvate luuletuste juurde teeb Trull ka illustratsioonid. "Minu jaoks on luuletus primaarne. Kuna lehes peab pilt olema, olen igaühe juurde teinud. Väga paljud neist on kehvad, aga mõned tulevad välja ka," sõnas Trull.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "OP", intervjueeris Owe Petersell