Tere! Palju õnne, ilmselt juba teate, et saite presidendilt teenetemärgi?

Vau, mina? Kindel?

Te ei tea veel, et te saite teenetemärgi?

Issand, ma olin eile visioonikonverentsil ja seal me rääkisime presidendiga kõrgharidusest. Ma mõtlesin, et kuidagi selle pärast helistate.

Ei-ei.

Issand, appi, vau. See on väga üllatav.

Ma arvasin, et teil on kogu aeg telefon kinni olnud ja juba teate.

Ei, täiesti tavaline päev on olnud. Vau.

Mis tundega te selle vastu võtate?

Ma pean muidugi lugema, mille eest see on, aga ma tahan uskuda, et see on selle pärast, et president tahab tähelepanu tuua kõrgharidusele ja selle olulisusele.

Ma tahan väga uskuda, et ta andis selle tõesti Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektoriks oldud töö eest, sest loovharidus on praegusel suurte muutuste ajal väga oluline. Aga kindlasti see ring, kes selle aumärgi saavad, on suurem, sest ma ei ole midagi teinud üksinda, vaid kolleegidega koos.

Suured õnnitlused, see on väga suur tunnustus.

Jah, aitäh teile ka.