Kaur Riismaa on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka draamatekste. Tema esikkogu "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" (2011) esitati nii Eesti Kultuurkapitali kirjanduspreemia kui ka Betti Alveri debüüdipreemia saamiseks ning autorit nimetati Eesti Ekspressi tulevikutäheks. 2014. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia luulekogude "Teekond päeva lõppu" ja "Merimetsa" eest.

2015. aastal võitis Riismaa kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse käsikirjaga "Pimeda mehe aiad". 2023. aastal pälvis ta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Jaan Tõnissoni Postimehe fondi preemia käsikirjaga "Enne pattu ja roboteid".

Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat õppides tegutses ta ka Tartu Üliõpilasateatris. 2009. aasta Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel märgiti ära tema töö "Tulvavesi vaatama". 2010. aastal asus Riismaa õppima dramaturgiat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis Tiit Ojasoo kursusel.

Riismaa on ka aktiivne kriitik, kes 2024. aastal pälvis Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna kolme Sirbis ilmunud arvustuse eest.

Eesti Kultuurkapitali asutamise 100. aastapäeva tähistamiseks 2024. aastal korraldatud esseevõistlusel "Eesti kultuuri järgmised 100 aastat" esikoha pälvis töö "Kuidas me tapsime püha", mille autor on Nora Maria London ehk Kaur Riismaa.