25 000 tonni kaaluvale ja 314 meetri kõrguse hoone nurgakivi pandi maha 1975. aastal. Talllinna teletorni juhataja Jüri Kriisemanni sõnul on enne ehitamist teletorni asemel karjamaa.

"Kõrval oli juba botaanikaaed olemas, see tehti president Pätsi kunagise suvekodu pinnale. Telemast oli Kreutzwaldi tänaval, seal, kuhu tuleb praegu uus telemaja. See 180-meetrine mast seisis seal 1955. aastast 1980. aastani. Mõne aja töötasid Kreutzwaldi mast ja teletorn koos, aga siis ühel hetkel Kreutzwaldi mast siiski demonteeriti," rääkis Kriisemann.

Teletorni praegune asukoht ei olnud sugugi esimene valik. "Kui kohta otsima hakati, siis esimesena pakkusid sõjaväelased ja sidemehed välja, et selle võiks ehitada Naissaarele, sest neil olid sealt juba välisühendused loodud ja nende meelest oleks Naissaare olnud ideaalne koht. Erinevaid kohti otsiti veel Viimsist ja ka lennujaama kõrvalt, aga see välistati, sest lennujuhtumine ütles, et nemad ei luba sinna torni," sõnas Kriisemann.

"Teine kõrgem koht Tallinnas on Astangu ehk Õismäe, aga seal oleks ta jäänud segama Pääskülas asuvat radarijaama. Siis jõutigi praegusesse kanti. Eelviimane koht enne seda tänast oli Lükati silla kalda peal, mis oli ka kõrgem koht. Seal tehti kiire arvutus, et liivakallas hakkab vajuma ja torn võib ümber minna, nii et siis ta ehitatigi teletorn siia liivapadja peale."

Teletorn sai valmis õige kiiresti, vaid viie aastaga, sest vahepeal otsustati, et 1980. aasta olümpia purjespordi võistlused tulevad just Tallinnasse ning neist on tarvis maailmale hea pilt saata. Hoone avati 1980. aasta 11. juulil.

Tallinna teletorni ehitamiseks kulus 10 000 kuupmeetrit betooni ja 1900 tonni terast. Et see kõik püsiks ja töötaks, tarbib torn ühes kuus 500 000 kilovatt-tundi energiat. See on umbes sama palju kui 1000 eramaja.

Teletorni hoiab püsti 38-meetrise diameetriga ning kahe ja poole meetri paksune raudbetoon vundament, mis tagab selle, et torni raskuskese on maapinna sees.

Teletorni projekteerimiseks vajalikku kompetentsi Eestist ei leitud ja värvati arhitektide tandem David Bassiladze ja Juri Sinis. "Neil oli endise Nõukogude Liidu territooriumile planeeritud kolm samasugust torni. Esimest neist hakati ehitama Vilniuses aasta varem kui meie oma. Aga siis sõitis Olümpia sisse ja Tallinna teletorn valmis aasta varem kui Vilniuse oma. Kolmas torn oli planeeritu Jekaterinburgi, aga sellest jõuti valmis ehitada ainult betoonist 190-meetrine korstna-osa ja sinna ta jäi. 2018. aastal õhiti ka see korsten ära ja asemele pidi tulema jäähall. Nii et muidu oleks olnud kolm õde, aga nüüd on kaks õde, meil ja Vilniuses, " tõdes Kriisemann.

Arhitektuurisaade "Ühe maja lugu" on ETV eetris neljapäeval kell 20. Saatejuht on Owe Petersell.