Oidsalu: teatrite rahastamise süsteem vajab tuunimist, mitte tühistamist
Teatrikriitik Meelis Oidsalu sõnul vajab erateatrite rahastamise süsteem tuunimist, mitte hävitamist. Kuna praegu läheb riigi poolt kõigile teatritele jagatavast rahast üle 90 protsendi riigi sihtasutustele, ei välistanud Oidsalu võimalust, et tulevikus tuleks piiratud ressursside tingimustes pildi mitmekesistamiseks ka mõni riigi sihtasutus sulgeda.
"See (era- ja munitsipaalteatritele raha jagamine – toim) on kollegiaalne maitseotsustuste tegemine. See komisjon jagab erateatritele raha ja toimub loomekonkurss teatud perioodi järel ja siis hinnatakse, kelle plaanid on huvitavamad. Selle rahastuga riik mõnes mõttes ootab ja ostab värskeid ideid. Ehk loomekonkursi iva on seal algusest peale sees olnud. Praegu on probleem see, et need maitseotsused lähevad üksüheselt liiga ressursiotsusteks üle. Ei ole sellist sidurit või poliitilise otsustuse tasanduse faasi," rääkis Oidsalu kolmapäeval "Terevisioonis".
Oidsalu ütles, et üle nelja miljonil euro suuruses fondis on erateatrid ja munitsipaalteatrid koos ja seda on ka varem kritiseeritud, et kõik asjad on segi.
"See on nagu prügikast, mille alusel üritatakse mingisugust süsteemi kokku panna. Siin on ühismeedias kirutud Excelit ehk justkui vaid mingi tabeli alusel hindame asju. Ma arvan, et ebaõiglaselt on kirutud. Excel on hea asi, kui seda hästi kasutada. Praegu mulle tundub pigem, et selle raha jagamise protsessis on mingi menetlusfaas vahelt ära ja minu teada kultuuriminister selle probleemiga ka tegeleb."
Oidsalu meenutas, et punktisüsteemile eelnenud varasemat süsteemi kritiseeriti selle eest, et see oli "onude soojade käepigistuste aeg" ja keegi ei teadnud, kuidas rahastusotsustused tulid ja arvati, et käib selline semutsemine.
"See iseenesest ei ole hea. Meil jäi ka nüüd viis teatrit toetusest ilma, kelle seas on ka silmapaistvaid, näiteks Nuutrum. Nemad peavad nüüd oma rahade ja kulka toetustega hakkama saama. See on ka iseenesest okei, aga neil peab olema võimalus tulla mingil ajal toetuse peale ja selleks tuleks kõiki võrdselt hinnata. Mina seda tänast rahastamise süsteemi ei kiruks, sest ta on samm õiges suunas. Nüüd tuleks mingi menetluslik poliitiline faas sinna vahele lisada, et tasandada ära seda, et meil on ühismõõdutuid teatreid pandud ühte tabelisse."
Saatejuht Katrin Viirpalu tõi välja, et Theatrumi kõrval jäi rahastusest ilma ka eksperimentaalteater elektron.art, mille lavastus "Enigma" oli saatejuhi jaoks aasta teatrielamus.
Oidsalu tõi välja, et üle 90 protsendi riigi jagatavast teatrirahast läheb praegu riigi sihtasutustele.
"Pääru Oja siin ka ja võibolla natuke liiga emotsionaalses ühismeediapostituses ütles, et erateatrid toimivad tõhusamalt ja seetõttu erateatrite pott võiks olla ka suurem. Siin on tõesti võimalik tulevikus ka struktuurseid otsuseid teha, mis võib sisaldada ka mõne riigi sihtasutuse sulgemist, et pilti mitmekesistada. Täna ainuüksi Estonia teatri eelarve on üle kahe korra suurem kui on erateatrite toetusmeede. Mingi disproportsioon seal on."
Oidsalu lisas, et samas ta kultuuriministeeriumi ei kadesta, sest kultuuriasutustel on publik ja nad kasutavad seda läbirääkimistel ministeeriumiga.
"See ei ole müravaba ega tervislik infokeskkond. Igasugu debatte tuleb vaadata samuti kriitiliselt, sest muidu kordub teatrite rahastamisel iga-aastane komöödia, kus halvad eksperdid võtavad raha ära ja siis tuleb poliitik ja teeb ametnikele kuti-kuti ning annab raha tagasi. Ja annab neile, kes kõige rohkem kisavad ja need, kes pole võibolla nii populaarsed, nende kisa jääb märkamata. Sellist süsteemi võiks nüüd muuta."
Oidsalu leidis, et kuna süsteem on tõendatult ebasobiv ja vajab tuunimist, mitte hävitamist, siis oleks õiglane, et senised toetuse saajad elektron.art ja Theatrum jääksid järgmine aasta sama toetuse peale kuni süsteem fikseeritakse ja siis saab edasi minna võrdsetel alustel.
Toimetaja: Urmet Kook




















