Lembit Peterson: oleme kultuurisõjas püüdnud kasutada ausaid vahendeid
Teatrijuht, lavastaja ja õppejõud Lembit Peterson rääkis Vikerraadios, et Theatrum on algusest peale olnud missiooni teater ja sisu, mille nimel loominguline kollektiiv on väljas, on trupile ääretult tähtis. Petersoni sõnul on teatrite rahastamise olukord praegu aga piiripealne ja tõi välja, et Theatrum on püüdnud selles kultuurisõjas kasutada ausaid vahendeid.
Aasta aega tagasi otsustas kultuuriministeerium Theatrumi ja veel neli väiketeatrit riigitoetusest ilma jätta. Pärast kultuuriavalikkuse kirja ministrile pani see kultuuriministri meelt muutma ja ministeerium eraldas reservfondist 80 protsenti sellest summast, mida Theatrum oli eelmisel aastal küsinud ja saanud. Toona nimetas ministeerium seda ühekordseks üleminekutoetuseks.
"Suur tänu kõigile, kes meid toetasid, avalikkuse kiri kogus 3500 allkirja. See oli meile väga liigutav, et meie väikest ja vaikset tegevust on tähele pandud ja märgatud," tõdes Lembit Peterson.
Möödunud aastal tõi Theatrum välja viis lavastust, mis on Petersoni sõnul nende väikese teatri kohta päris viimane piir. "Üks asi on lavastusi välja tuua nende materiaalsete tingimustega, mis meil on, aga teine asi on see, et lavastused peavad ka mängukordi saama. Kõik said oma mängukorrad ja publikuhuvi. Ise oleme loominguliselt väga õnnelikud selle hooaja üle. Maria Petersoni lavastus "Erivajalik" sai ka nomineeritud ning suure tähelepanu ja publiku armastuse osaliseks. Andri Luubi lavastatud ühiskonnakriitiline "Soo", mis käsitleb küllaltki valusaid teemasid Luubile omases lopsaka ja absurdiliku huumori võtmes või siis Jon Fosse viimane näidend "Näitemäng", mille ta mulle saatis ja mis leidis ka väga sooja vastuvõtu," tõi Peterson välja.
"Vaatamata toetuse vähenemisele on meie teatri tegevus väga aktiivne. Meil on ka sõprade klubi tekkinud, kes meid jõudumööda toetavad," tõi Peterson välja.
Theatrumi näitlejad ja lavastajad otsivad töid ka väljaspool oma teatrit, et ära elada. "Meil ei ole sellist püsipalka nagu on teistes suurtes teatrites. Kõik lavastajad ja näitlejad saavad tasustatud selle eest, palju nad laval on, pluss väikene sümboolne summa, mis võimaldab ära maksta sotsiaalmaksud ja haigekassa. Olukord on piiripealne, aga sisu, mille nimel inimesed väljas on, on meile sedavõrd tähtis. See sisu ilmselt paistab välja ka neis lavastustes, mida meie lavastajad mujal teatrites teevad."
"Me oleme suures osas algusest peale olnud missiooni teater, see on olnud meie kutsumus. Teatrit luues alustasime me sisemisest otsingust, me ei alustanud sellest, et hakkame endale ruume, maju ja raha hankima. Kummalisel kombel on nii ruumid kui raha tulnud ja võimaldanud meil oma tegevust jätkata," on Peterson oma publikule väga tänulik.
"Kui see toetuste määramise uudis tuli, siis üks inimene, kes on meid väga palju toetanud, ütles esimese asjana, et see on kultuurisõda. Me oleme selles kultuurisõjas, kui see on kultuurisõda, püüdnud kasutada ausaid vahendeid," nentis Peterson.
Petersoni sõnul tuleks üle vaadata ja lahendada teatrite rahastamine tervikuna. "Aga seda muidugi lihtne teha ei ole."
"Panso ütles meile kunagi kuldsed sõnad, et publik pole kunagi süüdi. Laval olijad, kes etenduse teevad, peavad oskama luua sellise atmosfääri, et publik tahaks selles avaneda. Et selle kaudu ma saaksime midagi kõneleda. Küll meelelahutuse vormis, aga puudutada teinekord päris tõsiseid asju. See on teatri ülesanne. Võib öelda, et meelt lahutades lahutaks selle meele ära mingitest halbadest asjadest ja annaks võimalusi ja osutusi, millega seda meelt võiks siis kokku liita, mis parem on. Kui seda õnnestub teha, siis on teater oma ülesande täitnud," tõdes Peterson.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", saatejuht Kaja Kärner














