Lembit Peterson: peame väga täpselt kalkuleerima, et omadega hakkama saada
Riigilt tegevustoetuse asemel üleminekutoetust saanud Theatrumi juht Lembit Peterson selgitas, et soovitust väiksema summa saamine tähendab, et teater peab väga täpselt kalkuleerima, mida nad järgmisel aastal teha saavad ja mis tulevikku tuleb lükata.
Tallinna vanalinnas tegutsev 30-aastane teater Theatrum jäi kultuuriministeeriumi era- ja munitsipaaletendusasutuste taotlusvooru komisjoni otsusel järgmiseks aastaks taoteltud tegevustoetusest ilma. Selle peale otsustas ühekordse üleminekutoetusena kultuuriminister Heidy Purga teatrile ministeeriumi reservist 249 267 eurot määrata. See on 80 protsenti nende 2025. aasta tegevustoetusest.
Teatrijuht Lembit Petersoni sõnul on vaatamata üleminekutoetuse saamisele vaja oma plaane palju muuta ja kokku tõmmata.
"Meie algne taotlus oli tegelikult peaaegu kolm korda suurem kui see, mis me lõpuks saime. Me peame oma mängukava üle vaatama, peame vaatama üle oma tulevase repertuaari, et mida reaalselt teha saame ja mille tulevikku lükkame," rääkis ta kultuurisaates "OP".

Hooaja jooksul publiku ette jõudvate uuslavastuse arvu Theatrum vähendada ei soovi.
"Kuna meil on portfell plaanidest, mida tahame repertuaari võtta, pikema aja peale tehtud, siis võib-olla saame mängida kuidagi niimoodi, et mõne väiksemate tegelastega näitemängu toome ettepoole ja suuremate tegelastega näitemäng lükkame edaspidiseks," selgitas Peterson. "Me peame väga täpselt kalkuleerima, et omadega hakkama saada."
Enne komisjoni lõpliku otsuse sündimist Theatrumi ümber puhkenud arutelu on toonud tähelepanu Eesti etendusasutuste rahastamisele laiemalt. Näitleja Marius Peterson tõdes, et ideaalset rahastamismudelit tõenäoliselt luua ei õnnestu, kuid nüüd on hea aeg süsteemile taas otsa vaadata.
"Mis võib-olla kogu selle viimaste nädalate puhul on hea, on see, et nüüd peaks ministri juures kokku tulema üks avaram seltskond, et läbi mõelda kogu seda asja, kuidas raha teatrivaldkonnas üldiselt antakse, mitte ainult selles seltskonnas, kellele jääb jagada üks kümnendik teatrile minevast rahast, kuhu paradoksaalselt kuulub ka Tallinna Linnateater," rääkis ta.
Marius Peterson leiab, et arutelude käigus võiks ka senisele terminoloogiale pilgu peale visata.
"Esiteks hakkab see sõna toetus mind üha rohkem häirima. Minu keelekõrvale mõjub sõna toetus selliselt, et on midagi, mis ise püsti ei seisa, mida peab tingimata toetama. Ma arvan, et enamus asjad saavad ise ka püsti seistud, lihtsalt teisel kujul väiksemas mahus. Ma pakuks välja sõna riigipoolne panus – et me panustame seda ühist avalikku raha millessegi, mis võiks olla arengujõuline ja areneda."
Samuti ei meeldi talle sõna erateater. "See viib kuidagi mõtte kohe mingile eraettevõtlusele. Eraettevõtluse esimene eesmärk on teaduspoolest kasumit teenida. Kunstivallas on kasum selline vaimne kapital, mida me kogume ja kasvatame. Võib-olla oleks siin omaalgatuslikud teatrid," pakkus ta viidates ajaloole, kus kõik tänased riigiteatrid paari inimese huvist sündisid ja suurteks teatriteks kasvasid.

Lembit Peterson rääkis, et Theatrum sündis mõtteotsingust.
"Me ei alustanud seda maja- või rahaotsingust. Maja ja raha on tulnud selle tegevusega sujuvalt kaasa nii palju, kui on tulnud. Aga see tähendus, mida me endas kanname ja see, mis on 30 aasta jooksul kujunenud, on see põhiline kapital, põhiline väärtus," avas ta.
Era- ja munitsipaaletendusasutuste taotlusvooru kuulus seitse ekspertliiget. Lembit Petersoni häirib anonüümsus ja jagatud vastutus, mis komisjoni otsustega kaasneb.
"See ei ole kriitika komisjoni suhtes, vaid kui me räägime riigist, riigi toetusest, siis kes see riik on? Need on antud juhul konkreetsed inimesed, kes näevad antud hetkel asju niimoodi. Neil on täielik õigus seda niimoodi näha. Ühe kommenteerija sulest tuli ajakirjandusse, et keegi ei ole sinna komisjoni läinud vabatahtlikult, aga mul tekib kohe küsimus, et kuidas siis. Kuskil pidid inimesed tegema otsuseid. Need, kes teevad otsuseid, need ka vastutavad. Aga see, millega me praegu silmitsi oleme, mis mind sisemiselt rõhub, on teatud anonüümsus ja jagatud vastutus. Öeldakse üldmõiste riik."
Lembit Peterson on tänulik kõrvalseisjate toetuse eest, mis neile viimastel nädalatel osaks on langenud.
"Pingeline olukord andis võib-olla märku sellest, et meil on palju toetajaid, inimesi, kes meie tegevust vajavad. See on meile suur üllatus ja suur rõõm."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "OP", intervjueeris Owe Petersell




















