Alliku sõnul ei teinud praeguse seisuga tänavustest era- ja munitsipaalteatrite toetusest ilma jäänud Theatrum, Elektron.art, Temufi, Nuutrum ja Improteater ise midagi valesti, vaid vale on süsteem, mille järgi neid hinnati.

Allik leiab, et etendusasutuste seaduses välja toodud kolm kriteeriumit – rahvuskultuuri edendamine, etenduskunstide valdkonna mitmekesistamine ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamine –, mille alusel taotlejatele punkte jagatakse on vastandlikud ja laialivalguvad.

"Seitse komisjoni liiget, kes tänavu on kõik väga autoriteetsed ja arukad inimesed, annavad igas kategoorias punkte ja kokku tuleb mingisugune summa. Aga kui me nüüd vaatame, et keda siis hinnatakse, näiteks Tallinna Linnateatrit ja Piip ja Tuut teatrit, Kinoteatrit ja Elektron.arti, siis neid ei ole võimalik nende kriteeriumite järgi hinnata. See on pudru ja kapsad. Need asutused ei ole võrdsed," tõdes Allik.

"Tulemus on see, et praegu sai Tallinna Linnateater sai seitse punkti vähem kui Piip ja Tuut teater, kellel on Toompeal väike majakene ja kaks näitlejat. Kinoteatriga, kes tegi sel aastal vist ainult "Romula ja Julia" sai Tallinna Linnateater võrdselt punkte. Iga vähegi arukas inimene saab aru, et tulemus on ja saabki olla ainult mõttetus. Kuidagi teistmoodi ei saa seda lahendada. Süsteem tuleb lahti võtta ja selge on ka, milles on viga," nentis ta.

Alliku sõnul tuleb esimese sammuna võtta teatrite hulgast välja Tallinna Linnateater. "Ta on ainukene munitsipaalteater, kes seal on. Viimasel hetkel tehti Kuressaare Linnateater riigi ja omavalitsuse poolt loodud sihtasutuseks ja nemad said rongi alt välja. Linnateater jäi sinna sisse ja ongi nüüd võrdses kambas Musta Kasti ja Piibu ja Tuuduga. See on nonsenss," sõnas Allik.

"Linnateatrit on tahetud sihtasutuseks teha aastakümneid. Alguses oli vastu linn, sest linn vaatas, et seal on 23 kinnistut ja maja, mille riik nüüd endale võtab. Täna ma kuulsin, et nüüd on vastu riik. Linn ja teater ise oleksid nõus, et teater teise potti liiguks, kus on Eesti Draamateater, Ugala või Rakvere teater," märkis Allik.

"Kuigi kunagi tegi Rein Lang kõikidest teatritest, isegi nendest, kes ise seda ei tahtnud, sihtasutused, siis eelmine valitsus rääkis, et mitte mingeid sihtasutusi, sihtasutused on kurjast. Aga ma arvan, et kultuuriminister suudaks igale peaministrile ja rahandusministrile selgeks teha, et linnateater on siin erand. Ühe valitsuse otsusega saaks selle ära lahendada," selgitas Allik ning lisas, et oma 800 000 eurot võtaks linnateater era- ja munitsipaalteatrite rahastusest arvatavasti siiski kaasa.

"Kui linnateater sihtasutuseks teha, siis see läheb riigile maksma, vabandust, 1,5 miljonit. Riigi eelarvest on see täiesti mitte kõneväärt summa," nentis Allik. "Miks pole minister seda seni suutnud teha, seda ma imestangi. Iga aasta üks ja sama reha."

"Edasi tuleks selgeks teha, et era-etendusasutused on ka täiesti erinevad. Meil on selliseid, mis on repertuaariteatrid, kindla trupiga, kes töötavad aastakümneid ja neid mina näen viis – Von Krahl, VAT, Theatrum, Tartu Uus Teater ja ilmselt ka Piip ja Tuut Teater. Neil on oma maja ja trupp. Need tuleks võtta lihtsalt riigi toetusele ja selle 300 või 400 tuhande asemel tuleks neile anda üks 700 000. Sel juhul ei peaks nad enam taotlema kultuurkapitalilt. Praegu nad taotlevad nii sealt kui riigilt," selgitas Allik.

Teise kategooriana näeb Allik etenduskunsti-keskuseid. "Kanuti Gildi Saal või Vaba Lava, kes ise ainult produtseerivad, kellel ei ole oma truppi."

"Ja kolmas kategooria oleks tõesti ainult erateatrid, kes on hakanud tekkima, kus ei ole ka truppi, osal on oma maja, osadel ei ole. Neilt peaks riik tellimuse korras mõne lavastuste ostma. Selle üle otsustab ekspertgrupp. Kui nad hakkama ei saa, siis on nende rida," rääkis ta.