Statistikaandmetega on esindatud taas üle 90 teatri ja sündmuskorraldaja, nende seas 10 riigi asutatud sihtasutust ja kohaliku omavalitsuse etendusasutust (ehk riigi- ja munitsipaalteatrit), samuti era-repertuaariteatrid, etenduskunstikeskused, projektiteatrid ja lavastusprojektid – kokku 91 organisatsiooni.

2025. aastal oli 7281 etendusel külastusi 1 288 403, teatrite mängukavas 709 lavastust, millest uuslavastusi 238.

Võrreldes eelnenud aastaga ei ole kasvanud repertuaaris olevate lavastuste (-21), uuslavastuste (-47) ega oluliselt ka etenduste arv (ainult 11 etendust enam), kuid sellele vaatamata on teatrikülastuste arv paarikümne tuhandega positiivses trendis (+19 599).

Neile andmetele tuginedes võib öelda, et teatrisse leidis iga päev tee keskmiselt 3530 inimest, kellel oli valida keskmiselt 19,9 etenduse vahel päevas. Ühele etendusele jagus keskmiselt 180 (179,8)  vaatajat, esietendus toimus iga 34,2 tunni järel. Meenutuseks, senisel uuslavastuste rekordaastal 2024 oli esietendus iga 30,7 tunni järel.

Lisaks tavapärastele etendustele toimus 2025. aastal 28 etenduskunstide festivali. Eestis andsid 51 lavastusega etendusi välisesinejad 26 riigist ja Eesti etenduskunstnikud andsid 48 lavastusega etendusi 31 erinevas riigis. Välismaal antud 207 etendust moodustasid aasta tegevustest küll 2,8% ning külastused 3% aasta teatrikülastustest, kuid sel suunal on märgata väikest elavnemist.

Esikolmikud

Enimkülastatud teater oli 2025. aastal Vanemuine (144 273), järgnesid Rahvusooper Estonia (128 734) ja Eesti Draamateater (128 009). Võrreldes eelneva aastaga vähenes 10 riigi- ja munitsipaalteatrite külastuste arv 11 428 vaataja võrra, kokku oli neil vaatajaid 848 679.

Erateatritest kogusid enim vaatajaid VAT Teater (25 053), Teater Nuutrum (24 854), Kellerteater (21 419), Piip ja Tuut Teater (21 357) ning Teater Sõber (19 295) ja Thors teater, kes tõi kahe lavastusega vaid 14 etendusele 20 636 külastajat.

Kiidjärve kaldale püstitatud suvelava on viimastel aastatel toonud sealsed lavastused pea alati vaadatuimate lavastuste esikolmikusse, 2025. aastal pälvis "Rohelised niidud" selles edetabelis 16 960 vaatajaga teise koha. Esikohale tõusis Eesti Draamateatri "Rahamaa" 38 etenduse ja 22 123 vaatajaga, auväärsel kolmandal kohal on 23 etenduse ja 15 332 külastusega Vanemuise "Kinky Boots".

Võitjad ja kaotajad

Möödunud aastaga võrreldes kasvas külastajate hulga järgi kõige rohkem Vana Baskini teatri (+10 273 külastust, + 205,5 protsenti), Nuutrumi (+9485 külastust; + 61,7 protsenti) ja Eesti Draamateatri (+6691 külastust; +5,5 protsenti) külastatavus. Kolmandaks suurima protsendilise hüppe tegi Kinoteater, kes tõi 2024. aastaga võrreldes kohale 42 protsenti rohkem külastajaid.

Kõige rohkem kaotas külastajaid Südalinna teater, kes kogus 2025. aastal 13 517 külastust (-20,4 protsenti) vähem kui 2024. aastal. Südalinna teatri järel tuleb Estonia, kes meelitas 2025. aastal kohale 8303 külastajat vähem (-6,1 protsenti) kui aasta varem.

Piletihind

Kahe aasta võrdluses on keskmine piletihind tõusnud 3,3 eurot 23,3 eurole. Piletihinna arvestus on ilma käibemaksuta. Kuna ka vaatajate arv on kasvanud, siis on teatrite piletituludes kasv üle kolme miljoni. Piletitulu moodustas majandusandmeid jaganud 30 teatri sissetulekutest 26%.

Keskmise pileti hinnatõus ei pruugigi nii suur tunduda, kuid kõnekamad on vahed lavastusliigist sõltuvate hindade (kõrgeim keskmine 46,3 ja madalaim 5,7 eurot) ja ka Eesti erinevate piirkondade vahel, mis lähevad iga aastaga suuremaks.

Näiteks on Harju- ja Tartumaal antud etenduste keskmine piletihind 24,3 ja 26,4 euro vahemikus, aga näiteks Ida-Virumaal, Rapla-, Võru- ja Valgamaal on see 13,1 kuni 15,5 eurot.

Silma jääb veel teinegi lõhe, mis liigub sihtrühmi ja lavastusliike pidi. Keskmine pilet oli kõige kallim muusika- (26,6) ja sõnalavastustel (24,4); tantsulavastuste, eelkõige balletipiletid olid 20,7 eurot ning mitmeliigilavastustel 19,8 eurot, kuid oluliselt odavamad olid tsirkuse 8,2- ja nukulavastuste 9,6-eurosed piletid.

Nii toimetavad aastaid näiteks Piip ja Tuut Teater (keskmine piletihind 10,9), Miksteater (keskmine 10,6) ja Tuuleveski (keskmine suisa 5,7 eurot). Samuti on üle 10 euro keskmisest odavamad ka etenduskunsti- ja nüüdistantsulavastuste piletid (nt Elektron.artil 9,4, Kanuti Gildi Saalil 9, Sõltumatu Tantsu Laval 10,4).

Etendused ja saalid

2025. aastal anti ühe lavastusega taas keskmiselt 10 (10,3) etendust. Kõige suurema osa lavastuste ehk 57,5 protsendiga (408) anti üks kuni üheksa etendust. 89 lavastust neist said kogun vaid üks kuni kaks etendust.

15 protsendiga ehk 78 lavastusega aga 20–50 ja rohkem etendust, sh kolmega neist koguni 57 (Tuuleveski lavastusega "Printsess ja väike lohe"), 63 ("Piip ja Tuut kontserdil") ja 131 ("Inimeses hoitud II: Õietera su sees") etendust.

Suvi

Viimase kümnendiga on suvi kujunenud eraldi hooajaks, mis pakub sisulist, vormilist, kuid eelkõige just mängupaigast ja etendajatest lähtuvat alternatiivi ülejäänud teatriaastale. Kui talvistel kuudel on teatrite mängukavades päeva keskmine etenduste arv 20 ringis, siis suvel on see juba mitmendat aastat 11 etendust päevas (2025. aasta suvel toimus 1043 etendust). Väljaspool teatrimaju ja tavarepertuaari anti suve jooksul etendusi 150 erinevas mängupaigas, repertuaaris oli 156 lavastust, millest 54 olid uuslavastused.

Teatristatistika 91 repertuaari- ja projektiteatrist ning lavastusprojektist on "Teatrielu 2025" aastaraamatu kroonikas tegevusülevaated 44 teatri kohta, neist 30 on esindatud majandusandmetega. Riigi tegevustoetusi töö- ja halduskulude katteks said neist 21 teatrit, otseinvesteeringuid 9 teatrit, finantskohustuste vm kulude katteks said toetusi samuti 9 teatrit.

Omavalitsuste toetusi jagus samuti 21 teatrile, kuid peamiselt projektitoetustena, seitse said ka tegevustoetusi. 30st majandusandmeid jaganud teatrist 22 said kultuurkapitali projektitoetusi ning 15 erinevas mahus riigi projektitoetusi.