Faust pälvis äsja Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning  Dannebrogi ordu 1. astme rüütliristi ehk on nüüd ametlikult rüütel. Taani rüütliristi tohib kanda ainult Faust ja see jääb tema kätte kuni surmani.

"Ma ei tea täpselt, kuidas seda määratakse. Tean lihtsalt, et see on kuninga või kuninganna valik. Mingi list käib kindlasti läbi. Terve Taani peale jazz-muusikutest, ja neid on väga palju, on selle tunnustuse pälvinud ainult viis muusikut. Ja nendest kolm on väga vanad. Ja nendest ainult üks veel on naine," rääkis Faust "Vikerhommikus".

Kolmapäeval esitleb Maria Faust koos Eesti Sõjaväeorkestri ja kammerkoori Collegium Musicalega uudisteost "Valede marss". Tallinnas toimuval kontserdil antakse Faustile üle kolmaski preemia, mille ta teenis välja juba eelmisel aastal – Saksamaa plaadikriitikute aastapreemia "Preis der deutschen Schallplattenkritik".

Fausti esimene koostöö Collegium Musicalega oli "Maarja Missa". "Ka "Valede marss" on ühiskonnakriitiline teos, isegi selle sama koera üks jalgadest. Vägivalla teema läheb edasi. Lihtsalt nüüd on natukene rohkem puust ja punaseks need probleemid läbi muusika lahti seletatud," rääkis Faust.

"See räägib nii ühiskondlikust kui ka üksikisiku vastutusest meie eludes ja meie riigikordades. Ja tegelikult pakub ikkagi natukene tröösti ka sellele rahvale, et kui sellised protsessid käivad, nagu propaganda või populismi lõksu jäämine, siis see süü ots jääb alati rahvale. Teie olite lollid, et valisite selle korra, teie olite lollid, et teile meeldis Trump ja teile meeldis Putin."

"Inimene rähkleb nagu nii oma raskes elus, kasvatad oma 11. last, maksad makse ja lõpuks jääb sulle ühiskondlik süü ka, et sa oled kuramuse loll. Miks sa lasid niimoodi juhtuda ja miks sa ei näinud seda ette? See ei ole ainult rahva teha," lisas Faust.

"Aga kogu selle asjast on palju olulisem see, et see muusika on hästi ilus. Seal on välja toodud täpselt need propaganda-elemendid. Miks me armastame ilusaid pilte, ilusat muusikat ja ilusaid tekste, kui see on tegelikult vale, kõigest peibutus. Tõsine muusika, aga ilu saab kätte. Emotsioone saab tunda kõiki alates häbist lõpetades uhkusega," tõdes muusik.

Faust tõdes, et igapäevaselt kirjutab ta tegelikult armastuslaule. "See on minu ülim žanr, millega ma ei ole välja tulnud. Armastuslaulud ja ood ning improvisatsioon armastusele on asjad, mille poole ma kogu aeg paralleelselt püüdlen, et säilitada süda ja mõistus. Üks päev need tulevad ka," muigas Faust.

Oma aega jagab Faust pooleks Eesti ja Taani vahel. "Aga tegelikult ei jagune see ka ainult Eesti ja Taani vahel. Pärast "Valede marsi" kontserti lendan Zürichisse, sealt edasi ootab Berliin ja Saksamaa, just tulin Portugalist. Tänapäeva modernne muusik ei saagi kahe riigi vahel elada. Minu lava on üle kogu Maa," sõnas ta.

"Eestis ei olnud mul võimalik oma teed leida, sest tol ajal ja üle üldse on Eestis ühiskonnas naiste aktsepteerimine lapsekingades. Kui sa oled vali naine, sul on mõni oma idee või sa oled tark naine, siis sinust ikkagi vaadatakse läbi. Õnneks oli mul oidu saada aru, et mul ei ole aega ega luksust oodata. 20. eluaastate esimeses pooles pidin hakkama end realiseerima ja harjutama," meenutas Faust.

"Nõuanne on see, et kui sul ei ole tahet, tunnet, et nui neljaks, aga muud moodi sa elada ei saa, siis ma arvan, et muusika ei ole õige ala. Kui sa mõtled, et kuidas ma hakkama saan, tahaksin natuke seda ja teist, tegelikult mulle meeldivad hoopis tüdrukud, poisid, raha või populaarsus, siis ilmselt sa oled valel alal. Armastus muusika vastu on number üks. Olen alati igale oma poisssõbrale öelnud, et vabandust, aga sina oled minu number kaks."